) § 175 lg 7 alusel X.O kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg-tes 1 – 2 sätestatud kohustusi ning kohtul tuleb keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. 4.
) redaktsiooni, mis kehtis
lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates
lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 10.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 11.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse kestel erinevates Tartu linna, Kambja valla, Keila linna ja Saku valla lasteasutustes. Menetluse alguses oli võlgnik lühiajaliselt registreeritud ka Eesti Töötukassas. Kohus selgitab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvamat tööd ja et see, kui ta jätkab endise, vähem tasustatud töö tegemist, kujutab 3/5 endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlikult tulutoov töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid, haridust jms asjaolusid arvestades olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku haridustaset, leiab kohus, et võlgnik on teinud tööd oma võimetekohaselt. Arvestades asjaoluga, et menetluse aja sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning majanduslangus, ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta tasuvama vastu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 13.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. 14.
Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, lapse elatis, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav ning võlgniku kontole laekuvale peretoetusele ja lapse elatisele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulekud kohustustest vabastamise menetluse kestel on ületanud mittearestitavat määra ning võlausaldajatele oleks tulnud menetluse jooksul loovutada vähemalt 7475,71 eurot, kuid võlgnik tegi väljamakseid võlausaldajatele üksnes 2137 euro ulatuses. Kohus märgib, et on selgitanud võlgnikule korduvalt nii e-posti teel kui ka kohtuistungitel, et tema poolt tehtud loovutused ei ole olnud piisavad ning kolmandate isikute rahaga ei tohi arveldada läbi oma konto. Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leiab, et võlgnik ei ole täitnud loovutuskohustust. 15. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
lõigetes 3–4 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve saada oma nõue võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Kolm võlausaldajat on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamisest tuleb keelduda. Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 1 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 4/5 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub X.O-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka X.O pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud X.O kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5 kanda. Rahaliselt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.