KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2026, Tartu Tsiviilasi X.O (end Lauk) kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-20-4155 Me

) § 175 lg 7 alusel X.O kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 31.03.2020 määrusega välja X.O (end Lauk) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohus lõpetas 08.12.2020 määrusega (jõustus 24.12.2020) X.O pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik jäeti nimetamata ja X.O-d ennast kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas –
2. jaanuaril ja
3. juulil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas,
4. detsembril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 20 959,14 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).
5. Võlgnik esitas kohtule aruanded 01.07.2021, 02.01.2022, 30.06.2022, 03.01.2023, 03.07.2023, 04.01.2024, 28.07.2024, 17.01.2025 ning lõpparuande 05.10.
7. 05.10.2025 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
8. Kohus küsis 15.12.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas. 4.
9. Holm Bank AS esitas oma seisukoha 16.12.2025, milles palub lõpetada menetluse ja keelduda võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Menetluse kestel on võlgnikult laekunud 341,79 eurot ning nõude jääk on 1898,31 eurot. 4.
10. B2 Impact OÜ esitas oma seisukoha 18.12.2025, mille kohaselt palub lõpetada menetluse ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast või alternatiivselt pikendada menetlust. Olles tutvunud võlgniku poolt esitatud aruannetega, leiab võlausaldaja, et võlgnik ei täida temale pandud kohustusi üldse või ei tee seda piisava hoolsusega. Võlgnik on tasunud võlausaldajate nõudeid väiksemas mahus kui tema sissetuleku juures oleks pidanud, kahjustades sellise tegevusega võlausaldajate õigusi ja huve. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei suhtu tulutootva tegevuse leidmisesse piisava hoolsusega ja tõsidusega. Võlgnik ei võtnud pika aja jooksul ette samme oma sissetuleku suurendamiseks, vaid oli rahul olemasoleva olukorraga. Võlgnikul puudub tulutoov tegevus, mille tulemusena kataks mitte ainult minimaalset äraelamist vaid ka kohustusi. 4.
11. Credit.ee OÜ palus tähtaja pikendamist, mille kohus rahuldas ning esitas oma seisukoha 05.01.
12. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust ning ainuüksi perioodil 01.01.2025 – 02.07.2025 oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele loovutama 4040,50 eurot, kuid võlgnik ei ole teinud alates
13. aastast mitte ühtegi väljamakset. Võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtuvad kanded kolmandatelt isikutelt, mida ei ole tõendatud, et tegemist ei olnud võlgniku sissetulekuga. Võlausaldaja leiab, et võlgnikul oli rahalisi vahendeid võlgnevuste tagastamiseks, kuid võlgnik eelistas teadlikult kolmandaid eraisikuid, mitte menetluses tunnustatud võlausaldajaid. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§ 173

lg-tes 1 – 2 sätestatud kohustusi ning kohtul tuleb keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. 4.

1. Bondora AS, Swedbank AS, Renovum OÜ ja Svea Finance AS jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
2. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 07.01.2026 ning selgitas võlgnikule, et tema kontole on laekunud erinevad maksed kolmandatelt isikutelt, mida kohus on eelnevalt selgitanud, et selles menetluses ei ole see lubatud. Samuti on tekkinud arvestatav võlgnevus võlausaldajatele raha eraldamise suhtes. Kolm võlausaldajat on kohtule vastanud, et võlgniku kohustustest vabastamisest tuleks keelduda. Võlgnik selgitas, et tal ei ole õnnestunud kõiki 2/5 makseid korrektselt teha mitmetel rasketel elulistel asjaoludel, sh terviseprobleemid ja üksikvanemana lapse eest hoolitsemine. Võlgniku sõnul on need asjaolud mõjutanud tema maksevõimet ja igakuist toimetulekut, mistõttu on ta saanud lähedastelt raha, et elamiskulude ja lapsega seotud kulude katmisega toime tulla. Võlgniku sõnul on ta tegutsenud menetluse kestel heauskselt ja üritanud teha koostööd ning rikkumised ei ole olnud tahtlikud. Kohus leiab, et kohustused on täitmata ja võlausaldajad on esitanud vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 1933lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (24.12.2020) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 1933

lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 10.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 11.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse kestel erinevates Tartu linna, Kambja valla, Keila linna ja Saku valla lasteasutustes. Menetluse alguses oli võlgnik lühiajaliselt registreeritud ka Eesti Töötukassas. Kohus selgitab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvamat tööd ja et see, kui ta jätkab endise, vähem tasustatud töö tegemist, kujutab 3/5 endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlikult tulutoov töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid, haridust jms asjaolusid arvestades olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku haridustaset, leiab kohus, et võlgnik on teinud tööd oma võimetekohaselt. Arvestades asjaoluga, et menetluse aja sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning majanduslangus, ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta tasuvama vastu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 13.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. 14.

§ 173lõiked 3–6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, lapse elatis, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav ning võlgniku kontole laekuvale peretoetusele ja lapse elatisele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulekud kohustustest vabastamise menetluse kestel on ületanud mittearestitavat määra ning võlausaldajatele oleks tulnud menetluse jooksul loovutada vähemalt 7475,71 eurot, kuid võlgnik tegi väljamakseid võlausaldajatele üksnes 2137 euro ulatuses. Kohus märgib, et on selgitanud võlgnikule korduvalt nii e-posti teel kui ka kohtuistungitel, et tema poolt tehtud loovutused ei ole olnud piisavad ning kolmandate isikute rahaga ei tohi arveldada läbi oma konto. Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leiab, et võlgnik ei ole täitnud loovutuskohustust. 15. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud

§ 173

lõigetes 3–4 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve saada oma nõue võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Kolm võlausaldajat on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamisest tuleb keelduda. Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt

§ 1933

lõikele 1 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 4/5 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub X.O-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka X.O pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud X.O kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5 kanda. Rahaliselt