(7)4-25-4435 LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, tuleb nende eest määrata KarS § 63 lõike 1 kohaselt üks karistus ja seda raskeima teo eest, ehk LS § 261 2 lg 1 järgi. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendavaks asjaoluks on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt see, et juhil on kehtiv samalaadne rikkumine Karistusregistris. Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud rahatrahvi summas 1000 eurot (dt, tl 1-3). Kaebuse sisu ja menetlus kohtus

1. 28.11.2025 esitas Eduard Kazantšenko Viru Maakohtu Narva kohtumajja kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 13.11.2025 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr
2. Kaebuse esitaja palub tühistada politsei otsuse. Kui selgub, et politsei siiski mõõtis õigesti tema auto pikkuse, siis palub kaebaja teha talle hoiatus või määrata väiksem karistus (dt, tl 67).
3. Viru Maakohtu 28.11.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kaebuse esitajale anti 4 päeva alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kaebus ei vastanud VTMS § 115 lg 1 p 9 (dt, tl 11-13).
4. 02.12.2025 saabus kohtusse Eduard Kazantšenko palgatõend (dt, tl 27-29).
5. 03.12.2025 saabus kohtusse kaebuse täiendus (dt, tl 33-35). Viru Maakohtu 04.12.2025 määrusega võeti kaebus menetlusse (dt, tl 37).
6. 09.12.2025 vastusena kohtunõudele (dt, tl 31-32) saabusid kohtusse väärteoasja 278025005128 materjalid (dt, tl 54-76). Kohtuistung
7. Viru Maakohtus 15.12.2025 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Samas ta täpsustas, et tunnistab rikkumise toimepanemist. On süüdi selles, et ei pannud tähele, et autorongil on väljaulatuv osa, mõõtis autorongi pikkuse sammudega, pikkus (ilma märkamatuks jäänud väljaulatuva osata) oli korras. Eriluba tõesti polnud kaasas, ei kontrollinud selle olemasolu. Veos oli kinnitatud ohutult ja turvaliselt, ise kinnitas viie ketiga. Kaebaja avaldas ka seda, et järgmisel sõidul kõik eriload (MTA ja Narva Linnavalitsuse load) olid juba tehtud tööandja poolt. Kaebaja kinnitas, et ta on ainuke toitja perekonnas, kus on kaks alaealist last. Samuti perekonnal on kokku kolm laenu. Rahvastikuregistrist ja pangast väljavõtted olemas, taotleb nende lisamist materjalide juurde. Kohtulike vaidluste käigus jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde, paludes kohtul see rahuldada, vähendades talle määratud rahatrahvi ja/või ajatada. Kaebaja kinnitas, et arvestades perekonna materiaalset olukorda on ta võimeline tasuma ca 100 eurot kuus selle trahvi katteks (dt, tl 100).
8. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulike vaidluste käigus, et karistuse kergendamiseks puudub alus. Samuti taotles kohtuväline menetleja, et antud väärteoasja 244025006395 materjalide juurde lisataks kiirmenetluse otsuse koostanud ametniku Keijo Kaasik pädevust kinnitava väljavõtte mõõtealase koolituse läbimisest ja 2 mõõtevahendite taatlustunnistust (dt, tl 45- 50). Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et veose kinnitanud isik ei näinud, et veosel on väljaulatuv osa, mis on nähtavalt lubatud pikkusest väljas. Selline pikkuse ületamine tekitab ohtu teistele kaasliiklejatele. Määratud trahv on keskmisest natuke üle, kuna selle aasta kevadel pani juht samasuguse rikkumise toime. Veel selgus ka see, et juhil on pikaajaline kogemus. Samuti pööras kohtuvälise menetleja esindaja tähelepanu sellele, et kaebaja esialgsed selgitused erinevad kaebuses toodud selgitustest. Sellisele rikkumisele on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut ehk kuni 1600 eurot või arest. Käesoleval juhul määrati karistus 1000 eurot. 3

(7)4-25-4435 Antud trahv ületab natuke keskmist, seepärast, et juhil on analoogne juhtum. Tegemist on igapäevase tööga, kus on oluline lähtuda massidest ja mõõtmetest. PPA esindaja palub jätta isikule määratud trahvi muutmata. Samas ei ole PPA esindaja selle vastu, et määratud trahv oleks ajatatud (dt, tl 100, dt, tl116-117).

1. Kohtuistungil oli ülekuulatud ka tunnistaja R K, kes selgitas, kuidas toimus veoki ja haagise mõõtmine ning avaldas ka seda, et kaebuse esitaja tunnistas kohapeal toimepandud rikkumist (dt, tl 100, dt, tl 111-113). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on rahuldada Eduard Kazantšenko kaebus osaliselt.
3. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 9), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-8413, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
4. Praeguses asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega ole põhjust vastata ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks üldmenetluse otsuse tühistamise.
5. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust Eduard Kazatšenko poolt toime pandud väärteo ajas, kohas, väärteo toime pannud isikus, samuti puudub vaidlus rikutud õigusaktide ja väärtegude kvalifikatsiooni osas. Seega on väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega tõendatud see, et 12.11.2025 10:03 juhtis Eduard Kazatšenko aadressil Joala tn 23c, Narva linn mootorsõidukit koos haagisega (faymonville multimax, reg. märk - XXX), teostas veose (Cramo korvtõstuk) vedu. Mõõdetud on veoki ja haagise pikkus kokku koos veosega, see oli 17, 25 m, sealjuures lubatud suurim pikkus 16,5 m (MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 11021). See fakt on tõendatud eelkõige lineaarmõõteseadme kasutamise protokolliga koos fototabeliga (dt, tl 20-25), tunnistaja R K kohtuistungil antud usaldusväärsete ütlustega, mõõtevahendi taatlustunnistustega nr TTLL-12/00177 ja nr TTLL-13/00127 (dtl, 47-48), pädevustunnistusega nr E075 koos lisaga (dt, tl 49-50) ja koolituse väljavõttega (dt, tl 45-46).
6. Eeltoodud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendatud see, et Eduard Kazatšenko poolt juhitav sõiduk ületas majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 sätestatud mõõdet, omamata LS § 34 1 sätestatud eriluba, rikkudes LS § 80 lg 2,
7. Sellise tegevusega pani Eduard Kazatšenko toime kaks väärtegu, mille toimepanemist on ta ka ise enda usaldusväärsetes ütlustes tunnistanud. Sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimine, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumine või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimine liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel,

(7)4-25-4435

1. Vaidlus on selles väärteoasjas vaid Eduard Kazatšenkole mõistetud karistuse määra osas. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud seda, et Eduard Kazatšenko on ühe teoga toime pannud kaks väärtegu ja kohaldanud karistuse määramisel KarS § 63 lg 1, määrates karistuse raskeima väärteo eest. Ka põhjendas kohtuväline menetleja määratud trahvisuurust sellega, et on olemas karistust raskendav asjaolu: juhil on kehtiv samalaadne rikkumine karistusregistris.
2. Karistuse küsimuse otsustamine ehk karistuse mõistmine kui kohtumenetluse üks osa tugineb kahtlemata tõendamise tulemile - sellele, millised asjaolud tunnistab kohus tõendatuks. Samas, kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga, on karistamise aluseks isiku süü, mitte aga pelgalt kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Nii eeskätt karistusseadustiku
3. peatükis kui ka KrMS § 306 lg 1 p-dest 5- 8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. (Vt RK kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03 - RT III 2003, 25, 250, p 11). Karistusõiguse teooria ja Riigikohtu praktika kohaselt ei hõlma seejuures süü üldjuhul asjaolusid, mis iseloomustavad teo toimepanija isikut, sh tema varasemat õigusvastast käitumist ja karistusi analoogsete tegude eest. Neid saab arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel eesmärkidel. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a otsus kriminaalasjas nr 1- 22-227, p 11).
6. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt avaldatuga, et juhul, kui isik on ühe teoga toime pannud kaks väärtegu, on tema süü keskmisest suurem. Samas ei nõustu kohus sellega, et Eduard Kazatšenkol samasisulise rikkumise esinemist tuleb pidada karistust raskendavaks asjaoluks, sest KarS §-s 58 on sätestatud ammendav loetelu karistust raskendavatest asjaoludest ning eeltoodut selles loetelus ei ole. Varasem karistatus samalaadse süüteo toimepanemise eest suurendab menetlusaluse isiku süüd, kuid seda ei saa käsitleda karistust raskendava asjaoluna nagu kohtuväline menetleja on käesoleval juhul teinud, määrates Eduard Kazatženkole karistuse seoses toimepandud õigusrikkumisega.
7. Eduard Kazatšenko tunnistas kohtuistungil väärteo toimepanemist, mida kohus arvestab karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes. Nimelt avaldas kaebuse esitaja järgnevat: „Ma pole öelnud, et ma pole süüdi, ma olen süüdi, aga ma ütlesin, et trahv on suur, ja ma ei teinud midagi seadusvastast, kriminaalset. Ma ei ületanud kiirust, ma ei olnud joobes, aga tavalist töötajat trahvitakse nagu ta oleks joobes juht“ (dt, tl 115). Kohus, ära kuulates kaebuse esitaja ning hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et käesoleval juhul on võimalik karistuse eri- ja üldpreventiivne eesmärk saavutada Eduard Kazatšenkole määratud karistust leevendades. Hinnates Eduard Kazatšenko süü suurust toimepandud väärteos tuleb arvestada seda, kui palju ületas mootorsõiduk koos haagisega lubatud suurimat pikkust 16, 5 m. Käesoleval juhul on põhjendatud jaatada selle pikkuse ületamist pigem väikeses ulatuses, kuna veoki ja haagise pikkus kokku oli 17, 25 m ja ületamise tingis veetava eseme väljaulatumine haagisest. Kehtivas kohtupraktikas on karistatud kaebuse esitajat 400 euro suuruse rahatrahviga olukorras, kus lubatud pikkust ületati palju suuremas ulatuses, s.o 6, 48 m (vt väärteoasi nr 4-22-896).
8. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et süüpõhimõttele rajatud karistusõiguse järgi ei ole võimalik konkreetsest teost lähtuvat süüetteheidet mõõta teo toimepanija isiksuse omapärasid arvestamata
9. Kaebaja on kohtule esitanud tõendeid, millest nähtub tema majanduslik olukord. Nimelt nähtub T. OÜ poolt väljastatud tõendist, et Eduard Kazatšenko kuu keskmine brutotulu perioodil 1.05.2025- 31.10.2025 on 1200 eurot (dt, tl 29-30). Kaebuse 2 J. Sootak. Looming või aritmeetika? Süüdlase isiku arvestamine karistuse mõistmisel. – Juridica 1997, I, lk
10. 5

(7)4-25-4435 esitaja majandusliku olukorra hindamisel ei saa arvestamata jätta ka seda, et Rahvastikuregistri andmete kohaselt on tal kaks alaealist last (dt, tl 77-82) ning perekonnas on ta ainuke töötav perekonnaliige (dt, tl 84-87). Ka nähtub kohtus uuritud tõenditest, et Eduard Kazatšenkol on kolm laenukohustust: autolaen lepingunumbriga L89014920469 (osamakse suurus 236, 20 eurot kuni 16.01.2029), autolaen lepingunumbriga L89021974071 (osamakse suurus 101, 89 eurot kuni 16.09.2030) ja kodulaen summas 13000 eurot, mille tagasimakse tähtaeg on 17.02.2028 (dt, tl 94-96).

1. Oluliseks peab kohus karistuse määra valikul ka seda, et Eduard Kazatšenko on varem kriminaalkorras karistamata isik, seda tõendab kohtule esitatud karistusregistri andmete väljatrükk (dt, tl 88) ning tegemist ei ole süsteemse õigusrikkujaga, sest eelmise samalaadse väärteo pani ta toime 02.04.2025 (dt, tl 88). Seega on tema poolt toime pandud samalaadsete väärtegude ajavahemik enam kui pool aastat. Kohtuistungil selgus, et kuigi töötamise registri andmetel töötas isik erinevates äriühingutes (dt, tl 86-87), oli neil tegelikult üks ja sama omanik (dt, tl 115). Arvestades, et tegemist on professionaalse autojuhiga, kes on töötanud ühe tööandja juures 1, 5 aasta vältel, näitab see kohtu hinnangul seda, et Eduard Kazatšenko on mootorsõiduki juht, kes peab liikluseeskirjadest kinni ja ka seda, et tema töötamise jooksul selle tööandja juures on varasemalt vajalike lubade olemasoluga seotud probleeme esinenud ainult ühel korral. Kohus nõustub sellega, et eriluba peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel tulenevalt LS § 341 lg-st
2. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et edasi (st pärast käesoleva rikkumise toimepanemist) olid tehtud kõik vajalikud eriload, mille tegemine on ka tööandja mitte töötaja kohustuseks. Kohtu hinnangul viitab eelnimetatud avaldus sellele, et Eduard Kazatšenko hoolsustase on tõusnud ning nüüd pöörab ta erilist tähelepanu erilubade olemasolule, vältimaks järjekordse samalaadse rikkumise toimepanemist. Eeltoodut kinnitab see, et puuduvad andmed selle kohta, et Eduard Kazatšenko oleks uuesti toime pannud samalaadse väärteo.
3. Seega võttes arvesse kaebuse esitaja rolli toimunus, tuvastatud faktilisi asjaolusid ning tema kehtivaid karistusregistri andmeid on võimalik kohtu hinnangul Eduard Kazatšenkole määratud karistust leevendada, saavutamaks karistuse eesmärgid. Kohus arvestab karistuse ositi maksmise põhjendatusele hinnangut andes seda, et kaebuse esitaja ülalpidamisel on kaks alaealist last ning ta on hetkel enda perekonna ainus toitja. Ka on üldteada asjaolu, et viimasel aastal on toimunud hinnatõus peaaegu kõikides sfäärides ning see on pannud paljud pered, eriti mitme lapsega pered väga raskesse majanduslikku olukorda. Põhjendatud on kohtule esitatud laenulepingute põhjal asuda seisukohale, et sellisesse olukorda on sattunud ka Eduard Kazatšenko perekond. Seega tema majandusliku olukorra arvestamine rahatrahvi tasumise viisi määrates on põhjendatud tulenevalt KarS § 66 lg-st 2 ja kohus võimaldab tal tasuda rahatrahvi 6 kuu jooksul.
4. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja karistuseks määranud rahatrahvi summas 1000 eurot. Samas puuduvad põhjendused, mis tingisid karistuse mõistmise üle keskmäära. LS § 2611 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Eelmise trahvi seoses samalaadse rikkumisega suuruseks oli 320 eurot ehk 40 trahviühikut. Kuna puudub karistust raskendav asjaolu, esineb karistust kergendav asjaolu ning väärteo toimepanemise tehiolude põhjal pole võimalik asuda seisukohale, et kaebuse esitaja süü suurus on märkimisväärselt suurem, siis on kohtu hinnangul võimalik saavutada karistuse eesmärgid ka väiksema rahatrahviga.
5. Kohtuväline menetleja tõi kohtuistungil välja, et põhjendused, mida kaebuse esitaja algselt esitas, on erinevad kaebuse omadest. Kohus ei nõustu eeltooduga. Nimelt nähtub nii kaebusest, kui kaebuse täiendusest, et Eduard Kazatšenko ei teadnud, et auto on lubatust pikem (dt, tl 6, 35). 12.11.2025 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt tellija sõnast oli tema poolt tehtud eriluba, aga tegelikult teda ei olnudki. Tellija 6

(7)4-25-4435 ütles, et ülepikkust ei ole (dt, tl 19). Kohtuistungil selgitas isik, et mõõtmise ajal ta helistas omanikule, ta ütles, et eriluba pidi olema tehtud (dt, tl 115). Kohtu hinnangul ei välista menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kajastatud andmed seda, et tuginedes tellija sõnadele ta arvaski, et ülepikkust ei ole. Seega ta ei teadnutki seda, et mootorsõiduk koos haagisega on lubatust pikem. 25. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebuse esitaja kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistades kohtuvälise menetleja otsuse Eduard Kazatšenkole määratud karistuse osas. Kohus peab põhjendatuks teha selles osas uue otsuse, millega Eduard Kazatšenkot karistada LS § 238 ja KarS § 63 lg 1 alusel LS § 261 2 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses s.o summas 560 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kuue kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele, makstes viis kuud igakuise maksena 93, 33 eurot ning kuuendal kuul 93, 35 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 7