KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3239 Haldusasi Vaidlust

) §-st 43 tulenevalt peab välismaalasel olema õiguslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks.

§ 43

lg 1 p 6 järgi on Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Kaebajal on kehtiv elamisluba. Seega on kaebajal seaduslik alus Eestisse sisenemiseks, mistõttu ei riku viisa andmata jätmine kaebaja subjektiivseid õigusi. Viisa andmisest keeldumise otsus on vormistatud nõuetekohaselt viisaeeskirja VI lisas esitatud standardvormi blanketil. Otsuses on märgitud keeldumise alused vastavalt kehtivale vormile. Otsuse märkuste lahtris on märge: „Taotleja omab kehtivat elamisluba Eestis, viisa väljastamine ei ole võimalik.“ Ka vaideotsus on vormikohane. Esialgse õiguskaitse korras viisa andmisega saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi juba kohtumenetluse ajaks, mistõttu peavad selle abinõu rakendamiseks olema kaebusel väga head eduväljavaated. Kaebus aga kuulub tagastamisele.

1. X. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Halduskohus tugines ekslikule faktilisele eeldusele, justkui oleks kaebajal reaalselt kasutatav elamisluba ning sellest tulenev sisenemisõigus. Kaebajal ei ole elamisloakaarti. Kohus jättis hindamata perekonnaelu riive tegeliku intensiivsuse, proportsionaalsuse ja leebemate abinõude (humanitaarkorras viisa, kiirendatud uus läbivaatamine siduva tähtajaga) võimalikkuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Asi on võimalik lahendada Välisministeeriumilt seisukohta küsimata, arvestades et vastustaja on saanud esitada oma seisukohad 15.10.2025 vastuses halduskohtu kohtunõudele.
3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte alusel saab kaebuse tagastada siis, kui korraga on täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Siinsel juhul on mõlemad eeldused täidetud.
4. Kaebus on perspektiivitu, kuna vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale väljastamast lühiajalist viisat. Viisat saab taotleda Eestis ajutise viibimise eesmärgil (

§ 43lg 1 p 1).

Ajutine viibimine toimub viisaga kindlaks määratud tingimustel (

§ 44

lg 1, § 56).

§ 7

sätestab, et Eestis ajutine viibimine

tähenduses on välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. Järelikult on viisat võimalik väljastada välismaalasele, kellel ei ole Eesti elamisluba või elamisõigust. Kaebajal on kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba.

§ 230

sätestab, et pikaajalise elaniku elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt

s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Seega on kaebajal olemas luba Eestisse saabuda ja siin viibida. 9. Asjaolu, et kaebaja ei ole endale taotlenud elamisloakaarti, ei tähenda, et talle oleks alust anda Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks lühiajalist viisat. Isikut tõendavate dokumentide 2

§ 25

lg 4 kohaselt, kui välismaalasel ei ole

§ 25

lg-s 2 nimetatud dokumenti (s.o ka elamisloakaarti), siis vajaduse korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel. 10. Seega ei ole vastustaja rikkunud kaebuses esile toodud õigusi (soov külastada eakaid vanemaid) ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Juhul kui kaebajal ei ole võimalik piiri ületada elamisloakaardi puudumise tõttu, tuleb tal elamisloakaart endal taotleda. Kui kaebaja ei vaja pikaajalise elaniku elamisluba, on tal õigus taotleda selle kehtetuks tunnistamist

§ 241lg 2 p 1 alusel.

Seejärel on tal võimalik taotleda lühiajalist viisat.

1. Arvestades viisa taotleja nõrka õiguslikku positsiooni ning kohtuliku kontrolli piiratust, on viisaasjad reeglina lahendatavad lihtmenetluses vastavalt HKMS § 133 lg-le 1 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2024 määrus asjas nr 3-23-2200, p 13, ja 01.09.2021 otsus asjas nr 321-1903). Siinses asjas vähendab kaebaja õiguste riive intensiivsust veelgi see, et tal on ka ilma lühiajalise viisata olemas seaduslik alus Eestisse saabuda ja siin viibida.
2. Kuna kaebus on perspektiivitu ja tagastatakse, mistõttu ei saa tõusetuda küsimust kohtuotsuse täitmise võimatusest või raskendatusest (HKMS § 249 lg 1 esimene lause), tuli esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1634, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 3