Obsah (6)

§ 121§ 120§ 38§ 45§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2026, Tartu Kohtuasja number 3-25-4588 Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses lühiajaliste v

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et Tartu Vangla ei ole võimaldanud talle lühiajalisi väljasõite. Kaebaja märkis, et ta on esitanud väljasõitude võimaldamiseks avaldusi, kuid need on jäetud õigusvastaselt menetlusse võtmata. Kaebaja leiab, et vanglale tuleb teha kohustav ettekirjutus väljasõidu võimaldamiseks ning vanglal tuleb hüvitada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju. Kaebuses sisaldusid ka esialgse õiguskaitse taotlus ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kaebaja on kaebuse juurde lisanud erinevad pöördumised vanglale ja neile antud vastused (dtl 527). 3-25-4588
3. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
4. detsembril 2025 kohtule vaidlust puudutavad dokumendid (dtl 38-41).
5. Kohus tegi
6. detsembril 2025 määruse, millega tagastas X-i kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebuse ülejäänud osas puuduste kõrvaldamiseks käiguta (resolutsiooni p 3). Kohtumäärus tuli tõlkida kaebajale vene keelde (resolutsiooni p 4). Kohus märkis
7. detsembri
8. a määruses, et mõistab X-i kaebust selliselt, et kaebaja soovib: 1) Tartu Vangla
9. augusti
10. a otsuse nr 6-7/2-25/2441-2 õigusvastasuse kindlakstegemist; 2) Tartu Vangla
11. oktoobri
12. a otsuse nr 6-7/2-25/3215-2 õigusvastasuse kindlakstegemist (dtl 8-9); 3) Tartu Vangla
13. novembri
14. a otsuse nr 6-7/2-25/3552-3 õigusvastasuse kindlakstegemist (dtl 13-14); 4) Tartu Vangla
15. septembri
16. a otsuse nr 6-7/2-25/2808-2 õigusvastasuse kindlakstegemist; 5) Tartu Vangla
17. detsembri
18. a otsuse nr 6-7/2-25/4019-2 õigusvastasuse kindlakstegemist (dtl 21-22); 6) Tartu Vangla kohustamist võimaldada
19. detsembril 2025 esitatud taotluse (registreeritud vanglas
20. detsembril 2025 nr-ga 6-7/2-25/4357-1, dtl 41) alusel lühiajaline väljasõit; 7) Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 5000 eurot hüvitamist seoses asjaoluga, et kaebajale ei võimaldatud
21. septembri
22. a taotluse (registreeritud vanglas
23. septembril 2025 nr-ga 6-7/2-25/3215-1, dtl 7) alusel lühiajalist väljasõitu. Lisaks märkis kohus määruses, et Tartu Vangla
24. oktoobri
25. a otsuse nr 6-7/2-25/3215-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõue on praegusel juhul hõlmatud kahju hüvitamise nõudega, mistõttu ei ole tegemist eraldiseisva tuvastamisnõudega. Kohus tagastas
26. detsembri
27. a määrusega

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebuse Tartu Vangla 27.

novembri

1. a otsuse nr 6-7/2-25/3552-3 ja
2. detsembri
3. a otsuse nr 6-7/225/4019-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetes ning Tartu Vangla kohustamise nõudes võimaldada
4. detsembril 2025 esitatud taotluse (registreeritud Tartu Vanglas
5. detsembril 2025 nr-ga 6-7/2-25/4357-1) alusel lühiajaline väljasõit. Ülejäänud nõuete osas (s.o hüvitamisnõue ning Tartu Vangla
6. augusti
7. a otsuse nr 6-7/2-25/2441-2 ja
8. septembri
9. a otsuse nr 6-7/2-25/2808-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõuded) tuli kaebajal kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldada kaebuse puudused. Sama määrusega jättis kohus läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2). Halduskohtu
10. detsembri
11. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 jõustusid
12. jaanuaril
14. Kaebaja esitas
15. jaanuaril 2026 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 6.

§ 121

lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 2 3-25-4588

1. Pärast kaebuse osalist tagastamist on kohtu menetlusse jäänud kaks tuvastamisnõuet ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kohus märkis
2. detsembri
3. a määruses, et kaebaja peab hüvitamisnõude osas kohtule selgitama, milles talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb. Seoses tuvastamisnõuetega tuli kaebajal aga selgitada, miks on vangla otsuste õigusvastasuse kindlakstegemine tema õiguste kaitseks vajalik ehk millist õiguslikku kasu kaebaja saab, kui kohus peaks otsuste õigusvastasuse tuvastama.
4. Kohus leiab, et kuigi kaebaja on
5. detsembri
6. a kohtumäärusele vastanud, ei ole ta
7. jaanuari
8. a vastuses kaebuses esinevaid puuduseid siiski kõrvaldanud. 8.
9. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebuses ega ka kaebuse täpsustuses selgitanud, milles talle tekitatud kahju seisneb ehk millised kahjulikud tagajärjed on talle vangla tegevusega seoses lühiajaliste väljasõitude taotlemisega kaasnenud. Seda ei ole ta välja toonud ka eelnevalt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (dtl 23; tõlge dtl 40). 8.
10. Lisaks viitab kaebaja
11. jaanuaril 2026 kohtule esitatud pöördumises justkui sellele, et talle on kahju tekitatud kuriteo toimepanemisega – kaebaja leiab, et tema puhkusest ilmajätmine on jätkuv kuritegu. Kohus selgitab, et kui kaebaja tõepoolest leiab, et toime on pandud kuritegu ning ta on selles kannatanu, ei ole kaebaja kahjunõude läbivaatamine halduskohtu pädevuses. Sellises olukorras saab kaebaja esitada kuriteoteate ja tsiviilhagi uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 2 ja § 195). Kohus leiab, et hüvitamiskaebust ei saa seega jätkuvalt lugeda nõuetekohaselt esitatuks. 8.
12. Seoses Tartu Vangla
13. augusti
14. a otsuse nr 6-7/2-25/2441-2 ja
15. septembri
16. a otsuse nr 6-7/2-25/2808-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetega ei ole kaebaja kohtule selgitanud, miks on tuvastamisnõuete esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4).

Kohus märgib, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Kohus võib kaebaja viitest vangistusseaduse §-le 32 üksnes tuletada, et kaebaja sooviks võib olla tuvastamisnõuete esitamine preventiivsel eesmärgil, kuid ka sellisel juhul tuleks kaebus tagastada (

§ 121

lg 2 p 1 alusel), sest vangla varasema tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ei kohusta vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Lühiajalisele väljasõidule lubamine on vangla kaalutlusotsus, mis tehakse iga taotluse osas eraldiseisvalt, arvestades konkreetseid asjaolusid. Kui kaebaja ei ole nõus lühiajalisele väljasõidule mittelubamisega, siis on tema õiguste kaitseks tõhusam, kui ta vaidlustaks keelduva otsuse koheselt vaidemenetluse raames ja taotleks näiteks esialgse õiguskaitse korras väljasõidu võimaldamist. Seega ei oleks ka preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõuete menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 45lg 2).

Praegusel juhul ei ole kaebaja aga tegelikkuses konkreetselt välja toonud, miks talle tuvastamisnõuete läbivaatamine kasulik oleks. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata.

1. Käesolevaks ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud, sest puudused tuli kõrvaldada hiljemalt
2. jaanuaril
3. Kohus märgib, et ei pea põhjendatuks jätta kaebust eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks korduvalt käiguta. Kaebaja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga ning tal oli võimalik
4. detsembri
5. a kaebuse käiguta jätmise määrusele konkreetselt ja üheselt arusaadavalt vastata. Kaebaja
6. jaanuari
7. a vastus jääb aga oma sisult ebamääraseks. Kohus ei saa kaebaja asemel hakata sisustama tema väiteid mittevaralise kahju tekkimisest ega vastustaja tegevuse väidetavast õigusvastasusest. Arusaamatuks jäävad ka asjasse puutumatud hinnangud asja menetleva kohtuniku kvalifikatsioonile, mis ei saa kuidagi kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele – kui kaebaja ei ole rahul asjas tehtava kaevatava kohtulahendiga, on võimalik seda määrus- või 3 3-25-4588 apellatsioonkaebusega vaidlustada, ning mittekaevatavate menetlustoimingu puhul on võimalik esitada vastuväiteid kohtu tegevusele.
8. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hoolimata kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud võimalusest on ebaselgus kaebaja eesmärkides endiselt sedavõrd suur, et kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole võimalik seda menetleda ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4