Hageja nõuab viivist summas 266,55 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 1500,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 10.04.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o. 29,89% aastas. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja OÜ Aktiva Finants Group kasuks põhivõlgnevus 1500,00 eurot, intress 106,23 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 266,55 eurot; viivised alates 10.04.2023 kuni põhinõude summas 1500,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,89% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 350,00 eurot ja hageja õigusabikulud 696,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
31.01.2025 täpsustas hageja asjaolusid ja nõuet. Leping L.K-ga oli sõlmitud leping on sõlmitud sidevahendi abil võlaõigusseaduse § 52, 403.1 lg 9 järgi. Laenusaajale on saadetud 14.03.2022 Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja 15.03.2022 laenuleping. Laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Laenusaajale on saadetud Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Laen kanti laenusaaja arvele. Antud juhul on krediidiandja teinud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaseks järgimiseks mh alljärgnevat: hinnanud tarbija laenutaotlust ja tarbija poolt esitatud andmeid, nende põhjal selgitanud välja tarbija varalise seisundi ja tema keskmise sissetuleku suuruse; laenu võtmise eesmärgi, selgitanud välja tarbija olemasolevad finantskohustused ja võlgnevused; kontrollinud esitatud andmeid tarbija pangakonto väljavõtte põhjal, kontrollinud registritest maksehäirete olemasolu, maksehäired puudusid, laenuandja hindas ja analüüsis laenusaaja maksevõimelisust. Kliendi reserv võrdub igakuine sissetulek miinus igakuised väljaminekud miinus elamiskulud, sh majapidamiskulud miinus taotletava laenu osamakse min 300 eurot. Reserv oli 168 eurot (539,68-0-225-146,58). Kui kohtu hinnangul ei ole eelneva põhjal võimalik veenduda, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (
.4), siis esitab hageja ümberarvestuse: Laenusaaja ei teinud ühtegi laenumakset, lepingu ülesütlemine on kehtiv. Põhivõlg on 1500 eurot; saadaolev intress 0 eurot; võlasuhete intressimäär kuni 1. jaanuar 2023 oli 0%.Viivisenõue alates lepingu ülesütlemisest kuni arvutuse koostamise kuupäevani lepingus kokkulepitud viivisemääraga 0.08 % iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest 407,79 eurot (võlg 1500 eurot, viivise periood 04.09.2022-31.01.2024). Hageja palub välja mõista jooksvad viivised põhinõude tasumiseni
Juhul, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on hageja nõue järgmine: hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevust 1500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 04.09.2022 kuni 31.01.2025 eest summas 407,79 eurot; viiviseid alates 01.02.2025 põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga 0,08% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest; menetluskulud ja menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Kohtu selgitused Aktiva Finants Group esitas 09.04.2023.a Harju Maakohtusse hagi L.K vastu võla nõudes. L.K suri xxxx. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri on L.K õigusjärglastele/kostjatele K.K-le kätte toimetatud 11.02.2025 isiklikult 3 kättetoimetamisportaali kaudu ja G.K-le 05.07.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjatel oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja palub mõista 1500 eurot, intress 106,23 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 266,55 eurot; viivised alates 10.04.2023 kuni põhinõude summas 1500 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,89% aastas. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostjate õiguseellane (L.K ) sõlmisid 15.03.2022 laenulepingu nr. xxxx intressiga 29,89%, krediidikulukuse määraga 49%, laenusummale 1500 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus juhindub antud asja lahendamisel
lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viidatud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga
Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (
Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 4
.4 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 32-1-169-13, p 21).
.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab
.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.
.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (RKTKm nr 2-2113098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja 5 põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21). Vaatamata asjaolule, et krediidiandja on küsinud pangakonto väljavõtte, leiab kohus, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Juba ainuüksi asjaolu, et tarbija on vanaduspensionär (ei nähtu, et isikul oleks muid sissetulekuid) ning tarbija konto väljavõttelt ei ole näha tegelikke kulutusi (tarbija võtab sissetuleku välja sulas), peaks olema kohtu hinnangul võimalikuks hoiatavaks indikaatoriks tarbija finantskäitumisele. Sealjuures arvestades kostja pensionit summas 539,68 eurot ning laenumakset 146,58 eurot ning asjaolu, et laenu väljastamisel on igakuiseteks väljaminekuteks arvestatud 0 eurot, ehk ei täpsustatud tarbija tegelikke väljaminekuid, asub kohus seisukohale, et krediidiandja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ning krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet t
Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (49,00%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.21.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. 15.03.2022 sõlmitud lepingus nr. xxxx kokku lepitud krediidi kulukuse määr 49,00% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on
⁴ lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. Lepingu alusel on kostjale väljastatud laen summas 1500 eurot, intressimääraga 29,89%. Kostja kohustus tasuma laenu vastavalt sõlmitud maksegraafikule perioodil 15.03.2022 – 15.03.2023. Tarbija ei ole endisele võlausaldajale ega hagejale midagi tasunud. Laen summas 1500 maksti tarbija pangakontole (dtl 298), mistõttu tarbija saanud laenu (
408 lg 1) ja sellest tulenevalt tekkinud laenu tagasimaksemise kohustus. Tarbija ei asunud laenu tagasi maksma ning 20.08.22 edastas krediidiandjale tarbijale kirjaliku hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, milles anti tarbijale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (hagi lisa 2, dtl 108) vastavalt
04.09.2022 6 esialgne võlausaldaja lõpetas lepingu, kuna tarbija ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 20.8.22 avaldusega toimus kehtivalt, kuna tarbija oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Laenu tasumata põhiosajääk summas 1500 eurot (tarbija ei teinud laenutagasimakseid). Kohus mõistab
lg 1 alusel kostjatelt välja kohtuotsuse tegemise seisuga lepingu alusel sissenõutavaks muutunud laenu 1500 eurot. Hageja nõuab lepingu alusel kostjalt intressivõlgnevust alates 1. osamaksest, so 20.06.22 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.08.22, kokku summas 106,23 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 29,89% aastas. Kuna kohus tuvastas eespool, et lepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada
⁴ lg-st 7 tulenevalt
§-s 94 sätestatud intressimäära. Võlasuhete intressimäär kuni 1. jaanuar 2023 oli 0%. Seega saadaolev intress on 0 eurot ning hageja intressinõue jääb rahuldamata. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Hageja palub välja mõista viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni arvutuse koostamise kuupäevani lepingus kokkulepitud viivisemääraga 0,08% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest perioodil 04.09.22-31.01.25 summas 407,79 eurot. Viivisenõue on
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 407,79 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingujärgne viivis 0,08 % päevas tasumata põhivõlalt alates 01.02.25 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab
4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus sissenõudmiskulud 50 eurot hüvitamiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1500 eurot ning viivis perioodi eest 04.09.22-31.01.25 summas 407,79 eurot ja edaspidine viivis. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 350 eurot ja esindustasu 1034 (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni 7 täitmiseni viivist
§-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 4 h ning 29.01.2025 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 0,5h, 31.01.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 1 h, 03.11.2025 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 0,5h, kokku 6 tundi summas 1014 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja hagi täpsustus/nõude ümberarvestus, ei ole toimunud sisulist arutelu ka istungitel (kostjad ei osalenud) ning hagi ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 6 tundi, kokku summas 600 eurot (6*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 970 eurot (350+600+20). Kuna kohus rahuldas hagi praktiliselt kogu ulatuses, so 99%, siis mõistab kohus hageja menetluskulud kostjatelt välja 970 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (970 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.