3-25-2984/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2984 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla vastu teise isiku huvides RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-
4. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
5. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
6. Asendada avaldatavas määruses kaebaja ja B.I nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja B.I-le . ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
7. X.X. esitas
8. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on kaebajana märgitud B.I ja kaebaja volitatud esindajana X.X..
9. septembril 2025 esitatud pöördumises on kaebajana märgitud X.X.. Kaebusele ei ole lisatud esindusõigust tõendavaid dokumente. Kaebuses puudub põhjendus, millisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 32 lõikes 1 sätestatud alusel on X.X.-il õigus olla volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Kaebuse nõudeks on B.I suhtes tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamine ja kahju hüvitamine B.I-le .
10. Vastavalt HKMS § 28 lõikele 2 ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebust võimalik tõlgendada nii, et selle on esitanud X.X. teise isiku volitatud esindajana. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebajaks on X.X. . Kohus põhjendab seda järgmiselt. Kohtule teadaolevalt ei esine käesolevas asjas ühtegi HKMS § 32 lõikes 1 sätestatud alust, mis võimaldaks kaebajal olla teise isiku esindaja. Kaebajale on teada, et tal puudub õigus olla volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Kaebaja jätkab vaatamata sellele kaebuste esitamist teiste isikute nimel (nt asjad nr 3-25-3455, 3-25-4098, 3-25-4425, 3-25-4443 jpt).
11. Kaebaja esitas praeguses asjas elektrooniliselt kaebuse pikkusega 14 lehekülge koos taotlustega. Samas väidab kaebaja teises kohtuasjas, et tal puudub võimalus kasutada etoimikut (kaebaja
12. novembri
13. a avaldus kohtuasjas nr 3-25-2216). Kaebaja väidab ennast olevat teise isiku esindaja, kuid samal ajal taotleb kaebuses teise isiku nimel riigi õigusabi põhjendusel, et muidu võivad isiku õigused jääda kaitseta. Kaebaja on taotlenud teistes kohtuasjades oma nimel riigi õigusabi põhjendusel, et iseseisev menetlustes osalemine on talle üle jõu (vt näiteks kaebus kohtuasjas nr 3-25-2216). Kohtu hinnangul näitab see, et kaebajal puudub tegelikult tahe tegutseda teise isiku esindajana.
14. Eelkirjeldatud tegevus kujutab endast menetlusõiguste kuritarvitamist, mida kohus ei saa lubada. Kaebust tuleb tõlgendada nii, et selle on esitanud kaebaja X.X. teise isiku huvides (vt ka haldusasjad nr 3-25-4432, 3-25-4429, 3-25-4427).
15. HKMS § 44 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Praeguses asjas on kaebaja esitanud kaebuse teise isiku huvides, kuigi seda võimaldav õigusnorm puudub.
16. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
17. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab taotlust selliselt, et kaebaja taotleb talle käesolevas asjas esindaja määramist. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel selle taotluse rahuldamata, kuna määruse punktides 2–6 toodud põhjendustel ei saa kaebajal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
18. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
19. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja ja B.I nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
20. Kohus peab vajalikuks osutada, et B.I-l esitada ise kaebus halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) on soovi korral võimalik oma õiguste kaitseks