Obsah (4)

§ 235§ 119§ 121§ 201

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Kaire Orion 21.01.2026, Tartu 3-25-4516 X.X. kaebus Justiits- ja Digi

§ 235lg 1, § 121 lg 4).

Riigi õigusabi andmise osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 05.12.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumilt (JDM) kahjuhüvitise 50 000 eurot väljamõistmiseks. Kriminaalasjas nr 1-25-5229 jättis kohtunik 10.10.2025 määrusega taandamata riigi õigusabi korras määratud kaitsja. Lisaks on kohtud jätnud kaebaja sajad varasemad riigi õigusabi taotlused kõik rahuldamata. Määrused on kuritegelikud, sest kohtutele on teada, et kaebaja ei saa ilma õigusabita oma õigusi vanglas kaitsta. Kaebus sisaldas riigi õigusabi taotlust.
2. Tartu Halduskohus saatis 10.12.2025 määrusega kriminaalasjas nr 1-25-5229 tekitatud kahju hüvitamise nõudega seotud riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule 3-25-4516 (resolutsiooni p 1), jättis ülejäänud ulatuses riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning tagastas kaebuse (resolutsiooni p 3). Riigi õigusabi taotlus Kaebaja soovib muu hulgas riigi õigusabi määramist selleks, et nõuda kriminaalasjas nr 1-255229 tekitatud kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille § 18 kohaselt toimub kahju menetlemine maakohtus. Järelikult kuulub ka riigi õigusabi taotluse lahendamine maakohtu pädevusse (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-d 1 ja 2) ning taotlus tuleb RÕS § 10 lg 3 alusel saata lahendamiseks Viru Maakohtule. Kaebaja taotleb riigi õigusabi veel seoses kahjunõudega, mille kohaselt on tema kõik mitme aasta vältel esitatud riigi õigusabi taotlused jäänud rahuldamata. Taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Kaebaja taotleb riigi õigusabi mittevaralise kahju nõude esitamiseks, kuid tema asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtule teadaolevalt on kaebajale nii võimete kui ka oskuste poolest jõukohane igasuguste avalduste, taotluste ja kaebuste esitamine. Seega tuleb taotlus rahuldamata jätta ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse lubatavus Kriminaalasjas nr 1-25-5229 tekitatud kahju hüvitamise nõue tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib eriseadusena SKHS ning halduskohtul puudub pädevus seda kaebust lahendada. Halduskohtu pädevusse ei kuulu ka vaidlust kaebaja kaitsja tegevuse üle. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine on maakohtu pädevuses. Õigusemõistmisega tekitatud kahju nõue tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ei nähtu, et JDM-i tegevus oleks õigusvastane. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt saab kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest hüvitise välja mõista üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluses pannud toime kuriteo. Kuriteoks ei saa pidada seda, et kohus on jätnud kaebaja riigi õigusabi taotlused rahuldamata või kaitsja taandamata. Kohtulahendite ja -menetluse seaduslikkuse peab esmajoones tagama edasikaebeõigus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. X.X. esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 10.12.2025 määruse tühistamist. Kaebaja jääb kaebuses ja riigi õigusabi taotluses välja toodud asjaolude juurde. SKHS § 7 lg 3 kohaselt vastutab kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude korral riik RVastS alusel. Kahju tekitasid kohtunikud, alandades minu inimväärikust, riivates eraelu ning kahjustades vaimset tervist. Ebaoluline on asjaolu, et kohtunike suhtes pole alustatud kriminaalmenetlust. Kaebaja poolt on tehtud kõik, et kriminaalmenetlust alustataks. Kohtunikud on teinud kaebaja suhtes kuriteo tunnustega lahendid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebaja on määruskaebuses õigesti tuginenud SKHS § 7 lg-le 3, mille järgi vastutab riik RVastS-i alusel, kui kohus rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju. Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud kriminaalmenetlusega seotud kahjunõudeid, mis jääksid väljapoole SKHS § 7 lg 3 reguleerimisala. Samuti pole kaebaja esitanud nõudeid advokaadi vastu. Seega polnud põhjendatud kaebuse osaline tagastamine

§ 121

lg 1 p 2 3-25-4516 1 alusel ehk pädevuse puudumise tõttu ning riigi õigusabi taotluse osaline saatmine lahendamiseks Viru Maakohtule. Seega tühistab ringkonnakohus määruse resolutsiooni p-i 1. 5. Halduskohtu määrus on ülejäänud osas põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 11 alusel.

Asjaolu, et kaebaja hinnangul on kohtud olnud riigi õigusabi taotluste rahuldamata jätmisel ja kaitsja taandamata jätmisel kuritegelikud, ei tähenda, et esineb alus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. RVastS § 15 lg 1 saab isik nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuriteo toimumine peab olema faktiliselt tuvastatud. Praegusel juhul pole see eeldus täidetud, mistõttu on esitatud kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et tegemist polnud kohtunike tegevusega õigusemõistmisel, mistõttu RVastS § 15 lg 1 ei kohaldu. Nii riigi õigusabi andmise kui ka esindaja taandamise taotluse lahendamine toimub õigusemõistmise raames. Puudub alus kahelda RVastS § 15 lg 1 põhiseaduspärasuses. JDM ja halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et kohtulahendite ja -menetluse seaduslikkuse peab esmajoones tagama edasikaebeõigus. 6. Kuna kaebus tuleb tagastada, pole põhjendatud ka kaebajale riigi õigusabi andmine. Esinevad RÕS § 7 lg-tes 1, 5 ja 6 nimetatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu määruse põhjendusi (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 3