Obsah (5)

§ 423§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-8296 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 423

ja 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti F.Z-ile 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui F.Z ei pane kolme aasta pikkusel katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.

Lisakohustusena määrati F.Z-ile

§ 75

lg 2 p-de 2, 5 ja 8 alusel keeld tarvitada alkoholi, alluda ettenähtud ravile ja osalemine sotsisaalprogrammis.

1. Tartu Maakohtu
2. septembri 2019 määrusega pöörati F.Z-ile Tartu Maakohtu
3. veebruari 2018 otsusega tingimisi mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikkus kriminaalhooldusnõudeid. F.Z-i karistusaeg algas
4. septembril 2019 ja lõppeb
5. veebruaril
7. Tartu Vangla edastas
8. mail 2020 Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks F.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle.
9. Tartu Maakohtu
10. juuni 2020 määrusega jäeti F.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
11. Maakohus tõi positiivsena F.Z-i iseloomustamiseks välja, et viimasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja käesolevalt osaleb majandustöödel, vabanemise korral on tal olemas kindel elu – ja töökoht.
12. F.Z omab kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, sealhulgas ilma juhtimisõiguseta. Oluline on seegi, et F.Z juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes olles kahel korral. Maakohtu hinnangul on F.Z-i kuritegeliku käitumise peamiseks põhjuseks seega alkohol. Märkimisväärne on, et viimasele määrati kohtuotsusega alkoholikeeld, mida viimane rikkus ja isik ei allunud ka ettenähtud ravile. Samas, kuna F.Z teadvustab endal alkoholiprobleemi olemasolu ja soovib ravile pöörduda, saab eeltoodu välja tuua, kui isikut positiivselt iseloomustava asjaolu. Ohumärgina leidis maakohus siiski, et F.Z on oma alkoholiprobleemiga tegelenud ka varasemalt, osaledes erinevates sotsiaalprogrammides, kuid sellele vaatamata jätkanud tarvitamist. Seega hoolimata vanglas läbi viidud sekkumistele, on suur tõenäosus, et F.Z jätkab vabaduses tarvitamist, mis suurendab märgatavalt aga tema retsidiivsusriski.
13. Ka F.Z-i varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimine teeb maakohtu hinnangul katseaja eduka läbimise kaheldavaks. Sealhulgas tuli F.Z täitmisele pööramise menetluses tagaotsitavaks kuulutada ja vahistada, kuna isik ei ilmunud vabatahtlikult kohtusse. Ka eeltoodu muudab F.Z-i võime ettenähtud kohustustele alluda kaheldavaks. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu F.Z-i kaitsja advokaat M. Kelpman, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus keskendus liigselt F.Z-i iseloomustavatele negatiivsetele aspektidele, jättes tähelepanuta viimast iseloomustavad positiivsed asjaolud, tehes seeläbi F.Z-i ennetähtaegselt vabastamata jättes kaalutlusvea.
15. Kaitsja hinnangul on maakohus tuginenud F.Z-i vabastamata jätmisel suures osas vaid tema alkoholist tingitud probleemile, jättes isikut iseloomustavad positiivsed asjaolud arvesse 2 võtmata. F.Z on täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava, osaledes sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja käesolevalt teeb majandustöid. F.Z teadvustab alkoholist tingitud riske ja on valmis alkoholist loobuma. Vabanemise korral läheb ta esialgu elama õe juurde, kuid hiljem soovib leida endale oma elukoha. Ühtlasi on tal olemas ka garanteeritud töökoht. F.Z on ennast karistuse kandmise ajal eeskujulikult üleval pidanud ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. F.Z kahetseb toime pandud kuritegusid ja mõistab oma tegude tagajärgi. Ringkonnakohtu seisukoht 10.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole vastupidiselt määruskaebuses toodule F.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
3. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Muuhulgas pööras maakohus vajalikku tähelepanu ka positiivsele: F.Z-i heale käitumisele ja töötamisele vanglas, läbitud rehabiliteerivatele tegevustele ning võimalusele asuda vabaduses tööle.
4. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
5. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
6. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
7. F.Z omab kehtivat karistust mootorsõiduki joobes ja juhtimisõiguseta juhtimise eest. Siinkohal on oluline, et esmalt üritati F.Z-i õiguskuulekusele suunata läbi tema tingimisi karistamise, kuid viimane ei osanud võimalust kanda karistust vabaduses ära kasutada. Nimelt ei pidanud F.Z vajalikuks alluda kohtuotsusega määratud ravile ja ei täitnud ka keeldu mitte tarvitada alkoholi, missugune kohustus määrati temale just nimelt toime pandud kuritegude olemust silmas pidades. Samuti ei täitnud F.Z juba kriminaalhooldusperioodi algusjärgus registreerimiskohustust, rikkudes peatselt ka alkoholikeeldu. Seega eripreventsiooni silmas pidades ei mõjutanud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses F.Z-i seaduskuulekuse suunas. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et F.Z hoiduks edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et F.Z-i ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades F.Z-i varasemat ükskõiksust kohustuste täitmise osas, tagaks tema õiguskuulekuse.
8. Ka ei saa mööda vaadata F.Z-i alkoholi tarvitamise harjumusest, mis on viimase puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. F.Z on ise optimistlikult 3 meelestatud, et suudab vabanemise korral alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuid kriminaalkolleegium selles nii veendunud ei ole. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et viimane on varasemalt juba püüdnud enda alkoholiprobleemi kontrolli alla saada, läbides selleks erinevaid sotsiaalprogramme, kuid tulutult. Ka käesoleva vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on F.Z juba varasemalt läbinud, kuid sellest hoolimata alkoholi edasi tarvitanud, mis viis lõpuks ka joobeseisundis kuritegude toimepanemiseni. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, et F.Z oleks vabaduses ka tegelikkuses suuteline alkoholist eemale hoidma, mis aga viimase puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise. Sellest tulenevalt ei saa F.Z-i eeskujulikule käitumisele kinnipidamiskohas omistada suuremat kaalu, kui tema varasemast elukäigust tulenevatele ohuteguritele.
9. Tuginedes eeltoodule, saab öelda, et F.Z-i retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks endiselt liiga kõrge, mistõttu tuleb viimasel jätkata karistuse kandmist vangistuses.
10. F.Z-i kaitsja advokaat M. Kelpman taotleb määruskaebuse koostamise eest riigi õigusabi tasu 103,20 eurot (sealhulgas käibemaks 17,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
11. juuli
12. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 103,20 eurot F.Z-i kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4