üldmenetluses Süüdistatav M.K Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: põhiharidus Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: 1) 09.08.2012 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt
alusel rahaline karistus 2448 €, asendatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 14.08.2015 määrusega 40 t ÜKT 2)06.11.2012 Tartu Maakohtu poolt
alusel 8 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga 3)17.07.2014 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt
alusel 9 kuud vangistust, § 65 lg2 alusel liidetud kandmata karistus, liitkaristus 1 aasta 5 kuud vangistust, asendatud ÜKT 1020 tundi, täidetud 08.08.2016. Tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 07.08.05.2017 Kokkuleppel vandeadvokaat Rene Varul 1 ja § 424 järgi 1 RESOLUTSIOON 1 ja
järgi ning
lg 1 Süüdi tunnistada M.K
alusel mõista karistuseks 1 (aasta) 5 (viis ) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.-08.05.2017, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.K ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 1 p-de 1-6 kohaselt on M.K kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada M.K-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada M.K-d käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, vastavalt tema enda poolt antud nõusolekule.
lg 2 p 8 alusel kohustada M.K-d käitumiskontrolli ajal läbima sotsiaalprogrammi vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. Määrata M.K katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
p 1 alusel hakata M.K katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.02.2018.
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja
MS §-de 175 lg 1 p-de 3, 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista M.K-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 750 eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 180 eurot; ekspertiisitasu 14 eurot; postikulu 3,41 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et M.K-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 947,41 € Maksetähtaeg 03.09.2018 Viitenumber 99918700009006 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-8296 Saaja Maksu- ja Tolliamet Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu M.K-d süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.05.2017 kell 17.05 Võru maakonnas Rõuge vallas Võru-Mõniste -Valga maantee 15. kilomeetril suunaga Võru poole mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX tahtlikult joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,98 mg, arvestades laiendmääramatust 0,09, on lõplikuks tulemiks 0,89 mg/l. M.K ´it süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.05.2017 a. kella 00:12 ajal Põlvamaal Laheda vallas Lahe külas Puskaru-Väimela mnt 8 km-l juhtis tahtlikult sõiduautot Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX seisundis, kus etanoolisisaldus ühes grammis veres oli 2,10 mg/g. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 mg/g, lugeda lõplikuks tulemiks 2,03 mg/g veres. M.K rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega M.K pani toime mootorsõidukite juhtimise joobeseisundis s.o.
M.K-d süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt karistatud väärteo eest 09.11.2016 a otsusega mootorsõiduki Audi A4 reg.märgiga XXX juhtimisõiguseta juhtimise eest 25.06.2016.a. Põlvamaal Valgjärve vallas ja olles juhtinud 07.05.2017 kell 17.05 Võru maakonnas Rõuge vallas Võru-Mõniste -Valga maantee 15. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX juhtimisõiguseta, juhtis 21.05.2017 kella 00:12 ajal Põlva maakonnas Laheda vallas Lahe külas Puskaru-Väimela mnt 8 km-l sõiduautot Ford Mondeo registreerimismärgiga nr XXX omamata vastava 3 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. M.K rikkus Liiklusseaduse § 90 lg1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega M.K pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatiliselt s.o.
II Kohtu seisukoht Kohus võtab esmalt seisukoha M.K süüdistuse
järgi tõendatuse osas (I) nii 07.05.2017 (A) kui 21.05.2017 (B)episoodis, seejärel hindab tõendeid ja teo koosseisu
Kolmandaks võtab seisukoha karistuse osas (III) ja viimaseks otsustab menetluskulu väljamõistmise küsimuse (IV). IA Isikusamasuse tuvastamise protokolliga on tõendatud, et 07.05.2017 peeti kinni M.K , kellel indikaatorvahendi kasutamisel vastavalt protokollile tuvastati joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Tõendusliku alkomeetriga mõõtmise tulemuste väljatrükk tõendab, et 07.05.2017 oli kell 18:00 M.K väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,89 mg/l. M.K kõrvaldati sõiduki juhtimiselt nii selle tõttu, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära kui ka selle tõttu, et tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. M.K Audi A6 registreerimismärgiga XXX teisaldati hoiukohta. M.K tunnistab, et oli 07.05.2017 sõiduautot juhtides alkoholijoobes. 07.05.2017 oli süüdistatav oma õe juures ja kui ärkas, siis oli tal väga paha olla. Süüdistatava sõnul võttis ta paar pudelit õlut ja seejärel hakkas koju sõitma laste ja elukaaslase juurde. Süüdistatava ütluste kohaselt on tal alkoholsõltuvus. IB Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt peeti politseiametnike poolt 21.05.2017 kinni M.K ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et tal tuvastati alkoholijoobele viitavad tunnused. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringu tulemus ning foto katsutist kinnitavad, et M.K-lt 21.05.207 kell 01:35 võetud veres tuvastati etanooli sisaldus 2,03 mg/g veres. M.K kõrvaldati sõiduki juhtimiselt nii selle tõttu, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära kui ka selle tõttu, et tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. M.K poolt juhitud (ei ole sõiduki omanik) sõiduauto Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX teisaldati hoiukohta. Tunnistaja I.P. poolt kohtus antud ütluste kohaselt teostas ta
Seega on kohtu poolt uuritud kirjalike tõendite ja tunnistaja ning süüdistatava ütlustega tõendamist leidnud, et M.K oli nii 07.05.2017 kui ka 21.05.2017 sõidukit juhtides joobeseisundis. Kohus, uurinud kohtuliku uurimise esemeks olnud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistaja ütlused, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M.K süü
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ning kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud. II Politsei-ja Piirivalveameti 09.11.2016 otsus väärteoasjas tõendab, et M.K-d on karistatud juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Vastavalt Maanteeameti vastusele on M.K juhtimisõigus peatunud alates 01.07.2011, mis tõendab asjaolu, et M.K-l ei ole juhtimisõigust. M.K on oma süüd tunnistanud ka selles, et ta juhtis süstemaatiliselt sõidukeid juhtimisõiguseta, muu hulgas ka 07.05.2017 ja 21.05.
Kohus on seisukohal, et süüdistuses on M.K süü õigesti kvalifitseeritud. Käesoleva koosseisu tähenduses eeldab süstemaatilisus, et isik oleks paragrahvis kirjeldatud teo pannud toime vähemalt kolmandat korda (kvantitatiivne mõõde) (Sootak,J, Pikamäe,P. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2015, lk1015, p3.4). III Käesoleva kriminaalasja põhiküsimuseks kujunes nii kaitsja kui ka prokuröri arvamuse kohaselt süü suuruse ja sellele vastava karistuse küsimus.
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Süü suurusele viitab esiteks see, et M.K veres 21.05.2017 oli kriminaalse joobena käsitletavale joobe alamäärast oluliselt suurem alkoholisisaldus. Teiseks tuleb hinnata ka seda, et M.K istus rooli joobes olekus 2017 mais kahel korral, mistõttu saab asuda seisukohale, et 07.05.2017 politseiametnike poolt kinnipidamine ja menetluse alustamine ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kohtueelsel uurimisel pole prokuratuur pidanud vajalikuks M.K-d vahistada. Selline seisukoht on kohtule raskesti mõistetav, sest isik, kes oli juba enne 07.05.2017 tabatud roolist ebakainena ja on sellise teo eest kolmel korral kriminaalkorras karistatud, oli vähemalt maikuus 2017ohtlik nii endale kui ka kõrvalistele isikutele ja esinesid kõik alused tema vahistamiseks. 6 Kohus leiab, et M.K süü suurust
1 sätestatud teo toimepanemisel saab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtulahendis 3-1-1-8-13 (p 7) on rõhutatud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13 , p 19). Kohus tuvastas, et M.K süü oli
Samas on M.K puhul kohtu arvamuse kohaselt kaks
Esmalt tuleb arvesse võtta, et M.K on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust.
lg 2 alusel peab kohus käesolevas kriminaalasjas põhjendatuks karistust kergendava asjaoluna arvestada seda, et vahetult peale 21.05.2017 toimepandud kuritegu on M.K omal algatusel läinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“, mida kinnitab AS Lõuna-Eesti Haigla tõend nr XXX, 14.08.2017. Kriminaalasja kohtuliku menetluse hetkeks ei ole M.K karistusregistri andmetel ühtegi uut süütegu toime pannud. Eeltoodu kinnitab süüdistatav sõnu, et ta on oma alkoholsõltuvuse probleemile abi saanud nii programmi lülitumisel kui ka sellele järgnenud ravist ja psühhoteraapiast. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. M.K poolt
järgi kvalifitseeritavad teod on toime pandud enne 01.11.2017 ja eeltoodust tulenevalt tuleb tema süüdimõistmisel lähtuda
Nimetatud ajal nägi
ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
näeb ette mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskema karistuse ette
sanktsioon.
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Prokurör asus kohtus seisukohale, et M.K-d tuleb karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Kaitsja asus seisukohale, et vangistus karistusena võib olla põhjendatud, kuid M.K tuleks tingimisi
7 Lisaks süüle tuleb kohtul
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. M.K-l on kolm varasemat kriminaalkaristust
järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest: 1) 09.08.2012 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt on karistatud
alusel rahalise karistusega 2448 €, mis on asendatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 14.08.2015 määrusega 40 t ÜKT; 2)06.11.2012 on karistatud Tartu Maakohtu poolt
alusel 8 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldades
; 3)17.07.2014 on karistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt
alusel 9 kuu pikkuse vangistust, § 65 lg2 alusel liidetud kandmata karistus, liitkaristus 1 aasta 5 kuud vangistust, mis on asendatud 1020 tunni ÜKT-ga ja on täidetud 08.08.2016, kusjuures kriminaalhooldaja on ettekandes märkinud, et käitumiskontrolli nõudeid täitis M.K kohusetundlikult. Karistusandmeid hinnates peab kohus märkima, et kohtule arusaamatul põhjusel pole ei prokuratuur ega ka kohus pidanud varasematel kordadel vajalikuks kohaldada M.K suhtes sätteid, mis oleks kohustanud teda alkoholi tarvitamisest katseajal keelduma ja pöörduma ilmse alkoholsõltuvusega vajalikule ravile. On üldteada asjaolu, et alkoholsõltuvusest vabanemine või pigem selle sõltuvushaiguse kontrolli all hoidmine ei sõltu täielikult inimese tahtest, vaid vajab enamikul juhtudel meditsiinilist sekkumist. Kohus on kindlal veendumusel, et süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. M.K on tunnistanud oma alkoholsõltuvuse probleemi, ta on pöördunud sõltuvushaiguse raviks omal algatusel hetkel käimas olevasse programmi „Kainem ja tervem Eesti“. M.K on avaldanud, et ta on igati nõus vajaliku raviga jätkama. Pea 9 kuu jooksul ei ole M.K toime pannud ühtegi uut süütegu. Riik läbi prokuratuuri pole 2017 aasta mais pidanud M.K-d nii ohtlikuks isikuks, et oleks vaja teda ühiskonnast isoleerida. Ka kohtuistungil ei kuulnud kohus sisulist põhjendust sellele, mis just nüüd on vajalik M.K-le mõista vabadusekaotuslik karistus. Prokurör märkis küll seda, et reaalne vangistus on põhjendatud lähtudes
, kuna süü aste antud juhul on oluliselt etteheidetav ja analoogsed kuriteod on toime pandud väga väikese aja jooksul kui menetlus ühes asjas oli juba alustatud ning, et isikut on süüdi mõistetud varem kolmel korral süüdistuses
Seega leidis prokurör, et kõik võimalused karistada süüdistatavat mittereaalse vangistusega on end ammendanud. Kohus peab aga end kordama, et riik pole kasutanud võimalust mõjutada M.K-d läbi
Seetõttu peab kohus karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks käesoleval juhul põhjendatuks karistada M.K-d küll vangistusega, kuid
lg 1 alusel määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult tingimisi kohaldamata. Kohus on aga erinevalt prokurörist seisukohal, et vaatamata kergendavate asjaolude esinemisele tuleb tulenevalt süü suurusest M.K-d karistada siiski vaid pisut
sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega, mitte piirduda 1 aasta pikkuse vangistusega. Kohus peab põhjendatuks mõista M.K-le 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistuse. Kohus leiab, et kuivõrd M.K on korduvalt alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud ja tema sõltuvusprobleem on olnud pikaajaline, siis tuleb katseaeg määrata piisava pikkusega, et riik saak veenduda, et mõistetud karistus on oma eesmärki täitnud, mistõttu kohus peab põhjendatuks määrata 3 aasta pikkuse katseaja.
Esmalt on ilmtingimata vajalik keelata M.K-l kogu katseaja vältel alkoholi tarvitamine. Samuti on vajalik kohtu arvamuse kohaselt veekord välja selgitada, kas käesoleval hetkel vajab M.K alkoholsõtuvuse ravi ja kui ta vajab ravi või selle jätkamist, siis selleks on andnud Alekesi M.K kohtus oma nõusoleku ja kohus peab vajalikuks ka selle kohustuse määramist. Selleks, et süüdistatav mõistaks paremini oma probleemi olemust ja tema tegude ohtlikkust, peab kohus vajalikuks määrata ka kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja peab kõige vajalikumaks. Vastavalt Maanteeameti vastusele on M.K juhtimisõigus peatunud alates 01.07.2011, mistõttu lisakaristust tema suhtes kohaldada pole võimalik. IV KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna sundraha, milline summa on KrMS §-le 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral (1,5 palga alammäära) 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult riigi poolt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses väljamõistetud kaitsjatasu summas 180 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 14 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kuulub väljamõistmisele ka postikulu summas 3,41 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on tulenevalt asjaolust, et süüdistatav teeb vaid juhutöid põhjendatud anda M.K-le võimalus tasuda menetluskulu 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.