Obsah (5)

§ 28§ 120§ 121§ 4§ 43

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-179 Haldusasi G.M-i kaebus advokaadi te

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. G.M (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 19.01.2026 (saabus kohtusse 22.01.2026) kaebuse (hagi) nõudega talle kriminaalmenetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Kaebajal polnud võimalik saada kriminaalmenetluse ajal kaitsjaga kontakti, kaitsja ignoreeris kaebajat ega suhtunud oma ülesannete täitmisesse kohusetundlikult. Kaitsja hoolimatu suhtumise tõttu tekkis kaebajal mure kriminaalmenetluse tulemuse pärast ja tõsised terviseprobleemid. Kaebaja ei soovi kaitsja kohal viibimist kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamisel, sest kaitsja nägemine ärritab kaebajat ja süvendab kaebaja terviseprobleeme. 3-26-179
2. Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (

§ 120lg 1 p 8).

3. Kaebus tuleb

§ 121

lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastada, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kaebaja taotleb talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist. Kahju on väidetavalt tekitatud kaebaja ebapiisava kaitsmisega kriminaalmenetluses. Sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
2. Määratud kaitsja osutab isikule õigusteenust, s.o kutsetegevuses õigusnõustab isikut, esindab või kaitseb isikut kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning koostab isikule dokumendi ja teeb tema huvides muu õigustoimingu (advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1). Õigusteenuse osutamisel tekib kaitsja ja kahtlustatava või süüdistatava vahel eraõiguslik suhe. Asjaolu, et õigusteenuse eest tasub riik (riigi õigusabi seadus § 4 lg 1 ja lg 3 p 1), ei muuda õigusteenuse osutamist avalik-õiguslikuks suhteks. Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt (AdvS § 47). Advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab advokaadibüroo pidaja olema sõlminud kutsekindlustuslepingu (AdvS § 48). Kui määratud kaitsja on õigusteenuse osutamisel tekitanud kaebajale kahju, siis on kaebajal esmalt õigus nõuda kahju õigusteenuse osutajalt. Keelduva vastuse korral on kaebajal õigusteenuse osutamisest võrsunud vaidlust võimalik vaielda maakohtus kui eraõigussuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks pädevas kohtus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-1452, p 6.3.). Seda, et ka kaebaja ise on tegelikult soovinud pöörduda maakohtu poole, saab järeldada sellest, et ta nimetab kaebust läbivalt hagiks.
3. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses otsustada kaitsja osavõtu üle kriminaalkohtumenetlusest, sh tema istungitel osalemise üle. Kriminaalmenetluses tuleb taotlused esitada kriminaalasja menetlevale kohtule (kriminaalmenetluse seadustiku § 284).
4. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, siis puudub vajadus lahendada riigilõivu tagastamise küsimust.
5. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 2