Obsah (8)

§ 204§ 111§ 29§ 30§ 120§ 132§ 123§ 23

4-25-2722 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2722 (240325000199) Kohtunik Innokenti Menšikov (ki

) § 120 lg 1, § 132 p 1, § 135 lg 2 ja § 155156 maakohus otsustas:

1. Jätta Ramazan Sentürki esitatud kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.07.2025 otsus väärteoasjas nr 2403,25,000199 muutmata.
2. Rahatrahv summas 1000 eurot tasuda 45 päeva jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor pank või EE777700771003813400 LHV Pank, viitenumber XXX. 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (07.10.2025), tasunud rahatrahvi täies ulatuses, saadab kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 1 4-25-2722 4.

§ 111

p 11 kohaselt kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.

1. Lepingulisele kaitsjale makstud tasu jätta menetlusaluse isiku enda kanda. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis ning etoimiku kaudu alates
2. oktoobrist
3. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud
4. Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri piirivalvebüroo migratsioonijärelevalvegrupi järelevalveametnik Olesja Polak 04.07.2025 väärteomenetluse otsusega nr 2403,25,000199 karistati Ramazan Sentürki välismaalaste seaduse (VMS) § 298 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot.
5. Väärteo toimepanemise aeg 05.06.2025 ja koht Vestervalli tn 3, Narva linn, Ida-Viru maakond. 11.06.2025 koostatud väärteoprotokolli kohaselt seisnes rikkumine selles, et Türgi kodanik Ramazan Sentürk saabus viimati 01.05.2025 Eesti territooriumile Antalyast/Türgist Türgi kodaniku passi nr XX kehtivusega 28.03.2023 kuni 28.03.2033 ja Hollandi Kuningriigi poolt väljastatud lühiajalise viisa nr XX kehtivusega kuni 01.06.2025 alusel. 26.05.2025 esitas välismaalane Narva teeninduses D-liiki viisa taotluse töötamiseks. Isikule rahuldati lühiajalise tööluba ettevõttes „H OÜ“ (registrikood XXX) ajavahemikul 15.06.2025 kuni 12.09.
6. Isiku dokumentide ja viibimisõiguse kontrollimisel selgus, et tema viibimisõigus Eesti territooriumil oli lõppenud alates 01.06.2025 vastavalt VMS § 44 lõikele
7. VMS § 43 lg 1 alusel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Vastavalt VMS § 44 lõikele 1 võib välismaalane Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel. Välismaalane omas Hollandi Kuningriigi poolt väljastatud lühiajalist viisat nr XX, mis kehtis kuni 01.06.2025 turismi eesmärgil. Isik oli võtnud Hollandi turismiviisa ja tulnud sellega Eestisse, kuid taotluses soovis ta pikaajalist D-tüüpi viisa. Eelmise aasta sügisel Ankaras keelduti isikule Hollandi pikaajalisest D-viisast, kuna ta ei vallanud inglise keelt C1 tasemel, mida ta tõendas paberitega, kuid see ei vastanud tõele. Seetõttu olid tema ütlused ebausaldusväärsed ning ta ei suutnud selgitada tööülesandeid ega ettevõtte tegevust Eesti territooriumil. Seega viibib Ramazan Sentürk, sünd 11.11.2002, Schengeni riikide territooriumil seadusliku aluseta alates 01.06.2025 kuni käesoleva ajani 11.06.2025, kokku 11 kalendripäeva.
8. Otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes leiab kokkuvõtvalt, et Ramazan Sentürki viibimisõiguse seaduslikkus ei lõppenud 01.06.
9. a ehk et peale viisa taotluse lahendamist muutus tema Eestis viibimine tagasiulatuvalt ebaseaduslikuks kuupäevadel 01.06.
10. a kuni 11.06.
11. a. Vastupidine PPA lähenemine ei ole kooskõlas 2 4-25-2722 seadusega ja ei vasta VMS § 130 loogikale, mis näeb ette õigust viibida riigis samal ajal kui läbivaatamisel on isiku taotlus elamisloa saamiseks. Kõik vajalikud dokumendid olid esitatud enne varasema viisa XX lõppu, mis tähendab, et riigis viibimine toimus seaduslikul alusel ja heauskselt. Olukorras, kus uus seaduslik viibimisalus on taotletud enne eelneva lõppemist, ei saa automaatselt järeldada ebaseaduslikku viibimist. Viisa andmisest keelduti Ramazan Sentürkile 11.06.
12. a, ehk samal päeval millal tehti ettekirjutus riigist lahkumiseks. Seega võis ta viibida Eestis seaduslikult kuni 11.06.2025.a ja siis ettekirjutuse alusel veel 7 päeva. Ramazan Sentürki tegevuses puudub mitte ainult väärteo objektiivne koosseis, vaid ka subjektiivne koosseis tahtluse või hooletuse näol. Kohtuväline menetleja ei ole kuidagi reageerinud vastuväites viidatud Riigikohtu kohtpraktikale, mille järgi objektiivne alus Eestis viibimiseks võib tuleneda VMS §-st 130 (RKKK 3-1-1-91-13 p 11.1). Vastavalt VMS §-le 130 kui välismaalane s.o antud juhul Ramazan Sentürk on elamisloa kehtivusajal või VMS § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja jooksul taotlenud elamisloa pikendamist või uut tähtajalist elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Selle aja hulka seega kuulub 01.06.
13. a kuni 11.06.
14. a. Isegi kui väärteo koosseis oleks täidetud, lahkus peale negatiivse otsuse ja lahkumisettekirjutuse saamist Ramazan Sentürk õigeaegselt Eestist, mistõttu tema tagasiulatav karistamine rahatrahviga ei täida üld-, ega eripreventiivseid karistamise eesmärke. Seega tuleks menetlus lõpetada väärteo tunnuste puudumise (

§ 29

lg 1 p 1 alusel) või alternatiivselt otstarbekuse kaalutlusel (

§ 30lg 1 p 1 või p 11 alusel) või määrata Ramazan Sentürkile kergem karistus.

Samuti taotles kaitsja hüvitada Ramazan Sentürkile valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest summas 1500 eurot.

1. Kohtuväline menetleja nõustus kaebus läbivaatamisega kirjalikus menetluses, kuid ei nõustunud kaebuses toodud seisukohtadega. VMS § 44 lg 1 sätestab, et välismaalane võib Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel. Antud juhul kaebaja võis viibida väljastatud Hollandi Kuningriigi poolt C-liiki viisa nr XX kehtivusega kuni 01.06.2025 alusel kuni viisa viimase kehtivuspäevani, ehk kuni 01.06.
2. Alates 02.06.2025 puudub kaebajal seaduslik alus viibimiseks nii Eesti Vabariigis kui ka kogu Schengeni territooriumil. Välismaalasel on välismaalaste seadusega pandud kohustus kontrollida enda seadusliku viibimist Eesti Vabariigi territooriumil. Ramazan Sentürkil oli kohustatud kontrollima enda seadusliku viibimist ning tal oli kohustus lahkuda Schengeni territooriumilt sh Eesti Vabariigist õigeaegselt. Kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et Ramazan Sentürki Eestis viibimine oli seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal tulenevalt VMS § 130 ja § 43 lg 4, lg
3. Nimetatud paragrahvid selgitavad selgelt, et need paragrahvid kehtivad ainult juhul, kui taotluse esitamise hetkel viibib välismaalane riigi territooriumil kehtiva elamisloa alusel või kui välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja saabumisel. Kohtuväline menetleja rõhutab, et käesoleval juhul ei laiene nimetatud paragrahvid kaebajale, kuna tema viibis Eesti Vabariigis teise viibimisalusega, nimelt Hollandi Kuningriigi poolt välja antud Cliiki viisa alusel ning esitas taotluse D-liiki viisa saamiseks. Kohtuvälise menetleja märgib, et otsuses on ebaseadusliku riigis viibimise perioodi valesti arvestatud. Otsuses on märgitud periood 01.06.2025 kuni 11.06.2025, kuid õige periood algab järgmisel päeval peale viisa lõppemisest, st 02.06.2025 kuni 11.06.2025 ehk kokku 10 kalendripäeva. Kohtu seisukoht 5.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3 4-25-2722 6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 7.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.07.
2. a otsus väärteoasjas nr 2403,25,000199 tuleb jätta muutmata.
3. VMS § 298 sätestab, et välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
4. Menetlusalune isik on Türgi Vabariigi kodanik, kellele heidetakse ette Eestis kui Schengeni alal viibimist seadusliku aluseta perioodil 02.06.2025 kuni 11.06.2025 ehk kokku 10 kalendripäeva.
5. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiks kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja seisukohad ei ole ümberlükatud kaebaja poolt. Kaebaja võis viibida väljastatud Hollandi Kuningriigi poolt C-liiki viisa nr XX kehtivusega kuni 01.06.2025 alusel kuni viisa viimase kehtivuspäevani, ehk kuni 01.06.
2. Alates 02.06.2025 puudub kaebajal seaduslik alus viibimiseks nii Eesti Vabariigis kui ka kogu Schengeni territooriumil. Kaebaja väitega, et Ramazan Sentürki Eestis viibimine oli seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal tulenevalt VMS § 130 ja § 43 lg 4, lg 5, kohus ei soostu. Nimetatud paragrahvid selgitavad selgelt, et need paragrahvid kehtivad ainult juhul, kui taotluse esitamise hetkel viibib välismaalane riigi territooriumil kehtiva elamisloa alusel või kui välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja saabumisel. Käesoleval juhul ei laiene nimetatud paragrahvid kaebajale, kuna tema viibis Eesti Vabariigis teise viibimisalusega, nimelt Hollandi Kuningriigi poolt välja antud C-liiki viisa alusel ning esitas taotluse D-liiki viisa saamiseks. Kohtu meelest viitavad menetlusaluse isiku ütlused sellele, et ta pani teo toime tahtlikult. Menetlusalune isiku ütluste kohaselt, Ramazan Sentürki otsustas jääda Eestisse, kuni PPA otsuse teeb, kuigi ta oli teadlik oma Hollandi viisa lõppemisest ning sellest, et pärast viisa kehtivusaja lõppemist muutub tema seaduslik staatus ebaseaduslikuks.
3. Järelikult viibis menetlusalune isik alates 02.06.2025 kuni 11.06.2025 seadusliku aluseta Eestis ja pani toime VMS §-s 298 sätestatud väärteo.
4. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on karistanud menetlusalust isikut VMS § 298 järgi 1000 euroga, mis vastab 125 trahviühikule. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Ramazan Sentürki poolt toimepandud väärteo asjaolusid 4 4-25-2722 arvestades ei ole võimalik kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust tühistada või kergendada.
5. Kaitsja on kaebuses taotlenud väärteomenetluse lõpetamist

§ 30lg 1 p 1 või p 1 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel.

Asjaolu, et isik lahkus peale negatiivse otsuse ja lahkumisettekirjutuse saamist õigeaegselt Eestist, ei anna alust menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalusele isikule olid nõuded ja protseduur arusaadavad. Samuti tuvastas kohus, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, mitte ettevaatamatusest. Ühtlasi ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis viitaksid avaliku huvi puudumisele. Ka kaitsja ise ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Alust

§ 30lg 1 p 1, 1¹ alusel väärteoasjas menetluse lõpetamiseks ei ole.

16.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust menetlusaluse isiku suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 1500 eurot, sealhulgas käibemaks, jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad Ramazan Sentürki enda kanda. 17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.07.2025. a otsuse väärteoasjas nr 2403,25,000199 muutmata ja Ramazan Sentürki ning tema kaitsja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 5