← Eesti

4-26-6/5

4-26-6 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-26-6 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus, millega jäeti Priit Pari taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus Keskkonnaameti
  4. detsembri
  5. a otsusele väärteoasjas nr 940025000699 läbi vaatamata menetlusalune isik Priit Pari (ik 36607050233; epost:XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Harju Maakohtu
  6. jaanuari 2026.a määrus väärteoasjas nr 4-26-6 muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Väärteoasjas nr 940025000699 tegi Keskkonnaamet
  8. detsembril 2025 üldmenetluses väärteootsuse, millega karistati Priit Pari veeseaduse § 259 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 560 eurot.
  9. Priit Pari esitas 2.jaanuaril Harju Maakohtule kaebuse Keskkonnaameti
  10. detsembri
  11. a otsusele. Koos kaebusega esitas Priit Pari kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille põhjendustest nähtuvalt esitas ta väärteoasjas kaebuse tähtaegselt, kuid ekslikult valele kohtule, nimelt Tallinna Halduskohtule, kes tagastas kaebuse, viidates pädevuse puudumisele. Kaebuse tagastamise ajaks oli kaebetähtaeg möödunud. Kaebuse valele kohtule esitamine oli tingitud eksitusest, mis tekkis kaebetähtaja lähenemisel, kiirustades ning olukorras, kus oli kurnatud. Kaebuse esitamisel ei kasutanud e-toimikut ning eksis menetleva kohtu rekvisiitidega. Tegemist oli inimliku eksimusega, mitte pahatahtliku venitamise ega hooletusega. Maakohtu määrus
  12. Harju Maakohtu
  13. jaanuari
  14. a määrusega jäeti Priit Pari taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja Keskkonnaameti väärteootsusele esitatud kaebus läbi vaatamata. 1

(3)4-26-6 Maakohus asus seisukohale, et Priit Paril selliseid asjaolusid, mida saaks möödalastud kaebetähtaja ennistamisel lugeda mõjuvaks, ei esine. Keskkonnaameti
  1. detsembril 2025 allkirjastatud üldmenetluse otsuses on selgesõnalisest kirjas kaebuse esitamise õigus maakohtule. Priit Pari on Harju Maakohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et kohtuvälise menetleja otsus tehti talle kättesaadavaks
  2. detsembril
  3. Seega maakohtule kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
  4. detsembril
  5. Maakohtu hinnangul ei esinenud seega Priit Paril ühtegi mõjuvat põhjust ega objektiivset asjaolu kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. Määruskaebus
  6. Harju Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a määrusele väärteoasjas nr 1-26-6 esitas Priit Pari määruskaebuse, milles palub selle tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja asja saatmist maakohtule kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja leiab, et esitas kaebuse sisuliselt tähtaja jooksul, kuid valele kohtule. Tegemist ei olnud olukorraga, kus ta oleks jätnud kaebuse üldse esitamata või olnud passiivne. Samuti leiab kaebaja, et vale kohtu valik oli mõistlik ja vabandatav eksimus, kuna väärteootsuse tegi Keskkonnaamet, s.o haldusorgan. Eksimus ei olnud tahtlik ega hooletusest tingitud, vaid inimlik ja menetluslik, mille eesmärk oli kasutada seadusest tulenevat kaebeõigust. Kaebaja hinnanul tõlgendas maakohus „mõjuva põhjuse“ mõistet põhjendamatult kitsalt. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 2 p 2 annavad kohtule kaalutlusruumi lugeda mõjuvaks ka muu asjaolu, mida kohus peab põhjendatuks. Maakohus piirdus üksnes objektiivsete füüsiliste takistuste loetlemisega ning ei hinnanud piisavalt kaebaja tegelikku käitumist ja õiguskaitsevajadust tervikuna. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kaebetähtaja ennistamise küsimust lahendada formaalselt, vaid tuleb arvestada ka õigusemõistmise eesmärki ja isiku tegelikku tahet kasutada kaebeõigust. Lisaks on kaebuse läbivaatamata jätmine ka ebaproportsionaalne, kuna kaebaja jääb täielikult ilma kohtulikust kontrollist Keskkonnaameti otsuse üle. Selline tagajärg on ebaproportsionaalne võrreldes eksimuse olemusega ning ei ole kooskõlas õigusemõistmise eesmärgiga tagada isikule tõhus kohtulik kaitse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigesti kaebetähtaja ennistamata ja Priit Pari kaebuse läbi vaatamata.
  10. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 saab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist ja selleks on mõjuv põhjus. Maakohus viitas ka kohtupraktikale ning tuvastas, et Priit Pari kaebuse ennetähtaegselt esitamata jätmiseks mõjuvat põhjust ei esinenud.
  11. Keskne küsimus on selles, kas valele kohtule kaebuse tähtaegne esitamine ja seejärel õigelt kohtult kaebetähtaja ennistamise taotlemine põhjusel, et algselt oli kaebus esitatud valele kohtule, on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks.
  12. Sellele tuleb ringkonnakohtul vastata eitavalt. Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Sellist takistust Priit Paril ei esinenud, sest kaebetähtaja jooksul ta kaebuse Keskkonnaameti väärteootsusele esitas, kuid seda valele kohtule. Seega puudus tegelikkuses objektiivne takistus kaebuse esitamiseks õigele kohtule.
  13. Kaebaja põhjendus, et tegemist oli inimliku eksitusega ei ole selline, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 mõttes. Keskkonnaameti
  14. detsembri 2025 väärteootsusest 2
(3)4-26-6 nähtub selgelt, et kaebus tuleb esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaadavaks muutumisest. Keskkonnaameti otsuses märgitud kaebekord ei ole kaheselt mõistetav ega eksitav. Kohtupraktikast tulenevalt võib kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olla menetleja eksitav kaebekord, kuid käsiloleval juhul see nii ei ole. Priit Pari selgitused kaebuse esitamisega valele kohtule seoses kiirustamisega ja kurnatusega, võivad olla küll inimlikult mõistetavad, kuid hoolsal kaebekorraga tutvumisel, oleks tal olnud võimalik esitada kaebus õigele kohtule, st maakohtule. Maakohus on seega õigesti asunud seisukohale, et ühtegi mõjuvat põhjust ega objektiivset asjaolu kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks Priit Paril ei olnud. Ka ei ole maakohus kuidagi kitsendavalt tõlgendanud mõjuva põhjuse mõistet, vaid viidanud konkreetsele Riigikohtu seisukohale, milles käsitleti mõjuva põhjusena mõistetavaid takistusi. Seega jättis maakohus õigesti Keskkonnaameti
  1. detsembri 2025 otsusele esitatud Priit Pari kaebuse läbi vaatamata kaebetähtaja möödalaskmise tõttu.
  2. Määruskaebusele on Priit Pari lisanud perearsti poolt väljastatud tõendid tema haiguslehtede kohta. Esitatud tõendid ei tõenda temal sellise tervisliku seisundi esinemist, mida saaks käsitleda mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Nagu eelnevalt p-s 8 on märgitud oli tegelikult Priit Pari võimeline kaebust esitama. Seega ei tõenda esitatud lisad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuva põhjuse olemasolu.
  3. Kaebaja etteheited ebaproportsionaalsuse kohta jäävad tagajärjetuks. Kaebetähtaja ennistamine ei sõltu kaebuse perspektiivikusest ega sellest, et kaebuse esitaja jääb ilma kohtulikust kontrollist kohtuvälise menetleja otsuse üle, seda olukorras, kus ta on olnud hooletu ja ei ole järginud kaebekorda. Seadus näeb ette kaebekorra, mille jooksul saab menetlusalune isik kaebust esitada ning menetleja on märkinud millisele kohtule tuleb kaebus esitada. Hoolikal kaebekorraga tutvumisel oleks Priit Pari saanud esitada kaebuse õigele kohtule.
  4. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuna maakohus kaebetähtaega ei ennistanud, jättis maakohus Priit Pari kaebuse kaebetähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata.
  5. Eelnevast tulenevalt ning VTMS § 147 lg 1 p-st 1, § 194 lg-st 3 ja § 196 lg-st 2 juhindudes jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  6. jaanuari 2026 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.