KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Helvia Räägel Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6824 Tsiviilasi F.T hagi Damir Prime OÜ vastu töövai

) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Hageja ei ole esitanud TVK-le esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks ja seetõttu tuleb jätta hageja avaldus kostja vastu töövaidluses läbi vaatamata

§ 423lg 3 ja Tv

LS § 58 lg 7 alusel. Kuna kohus jätab hageja avalduse kostja vastu läbi vaatamata, ei jõustu TVK 04.04.2025 otsus töövaidlusasjas nr xxx osas, millega TVK F.T nõuded rahuldas. 6. Ühtlasi on hageja 09.10.2025 kõnes ning 01.11.2025 vastuses kohtule märkinud, et soovib menetluse lõpetamist. Seega puudub hagejal huvi menetluse läbiviimiseks ning kohus võib hagi jätta läbi vaatamata ka

§ 423lg 2 p 2 alusel.

7.

§ 425lg 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

8. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

9.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks esitatud taotlusega seotud menetluskulud hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

10.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Kostja on palunud 05.11.2025 esitatud menetluskulude nimekirjas mõista kostja kasuks välja menetluskulud summas 585 eurot (ilma käibemaksuta) ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid summas 585,00 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, kokku koos käibemaksuga 725,40 eurot. Menetluskulud koosnevad kliendi nõustamisest (1 tund x 130 eurot/tund, kokku 130 eurot ilma käibemaksuta); menetlusmaterjalidega tutvumisest ja analüüsist (1,5 tundi x 130 eurot/tund, kokku 195 eurot ilma käibemaksuta); taotluse koostamisest ja kohtule esitamisest (1 tund x 130 eurot/tund, kokku 130 eurot ilma käibemaksuta); menetluskulude nimekirja koostamisest (0,5 tundi x 130 eurot/tund, kokku 65 eurot ilma käibemaksuta). Kostja on käibemaksukohustuslane ning saab sellest tulenevalt tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega nõuab menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta summas 585 eurot.
2. Hagejale on kostja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud 11.11.2025 ning menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamise tähtaeg oli 14.11.
3. Hageja kostja menetluskuludele seisukohta ei esitanud. 13.

§ 174lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 2

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13 p 14). 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

§-s 218 sätestatu kohaselt. 15. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas ülemäärane menetlusmaterjalidega tutvumine ja analüüsi osutamine mahus 1,5 tundi, taotluse koostamine ja esitamine kohtule mahus 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamine mahus 0,5 tundi. Maakohus vähendab

§ 175

lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat ajakulu menetlusmaterjalidega tutvumise ja analüüsi osutamise osas 1 tunnini, taotluse koostamise ja kohtule esitamise osas 0,5 tunnini ja menetluskulude nimekirja koostamise osas 0,25 tunnini. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas välja toodud õigusabiteenuse osutamise mahtu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ning sellega seotud kulud kuuluvad seega väljamõistmisele hagejalt.

1. Kokku peab kohus eeltoodust tulenevalt põhjendatuks lepingulise esindaja poolt õigusteenuse osutamist mahus 2,75 tundi (1 + 1 + 0,5 + 0,25).
2. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu summas 130 eurot/tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Maakohus vähendab kostja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-2215592, p 60). Arvestades, et käesoleval juhul ei esinda kostjat advokaat ja asi ei olnud keerukas ning oli mahult pigem väike, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot.
3. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist, seega on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku 275 eurot (ilma käibemaksuta) (2,75 x 100).
4. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja kostja õigusabikulu summas 275 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

20.

§ 427

sätestab, et maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. 21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 3