Obsah (14)

§ 8§ 9§ 16§ 20§ 35§ 37§ 158§ 159§ 100§ 101§ 271§ 82§ 108§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-17765 Tsiviilasi AS ÜHISTEENU

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukohad

1. Kostja nõuet ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata. Vastuväidetes märgib kostja, et ala oli võimalik parkida tasuta kaks tundi, sõiduki armatuurlaual oli parkimiskell, millel oli fikseeritud parkimise algusaeg 14:
2. Parkimistingimuste kontrolli teostati 15:33, tasuta parkimise aeg ei olnud veel möödunud. Kostja ei sõlminud parkimislepingut Ühisteenustega, vaid Europargiga. Sõidukil on mitmeid kasutajaid, mistõttu tuleks leppetrahvinõue esitada sõiduki parkinud isikule. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4. Kohus tuvastab ja poolte vahel puudub selles ka vaidlus, et: • • • • • kostja oli sõiduki omanik; sõiduk oli pargitud 09.05.2023 Valukoja tn 7, Tallinn parkimisalal (dtl 10-12); parkimise eest ei ole tasutud; hageja esitas 09.05.2023 kell 15:33 leppetrahvinõude nr 1036001851 summas 40 eurot, maksetähtajaga 23.05.2023 (dtl 9); hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirju, tegi päringuid jne; • leppetrahvi eest ei ole tasutud.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus esitada leppetrahvinõuet, sest kostja väitel oli sõiduki armatuurlaual oleval parkimiskellal oli parkimisaja alguseks märgitud 14.05, hageja väitel 13.
6. Kuna kohus
7. Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 40 eurot leppetrahvi võlgnevus, sissenõutavaks muutunud viivise 11,29 eurot, viivise alates23.10.2025 seaduses sätestatud määras ja 40 eurot sissenõudekulude väljamõistmist. Nõude aluseks on parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõue.
8. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2).

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 35

lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

§ 35

lg 4 järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

§ 37

lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

§ 100

on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

1. Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus lepingut ja hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis lasub selles, et peab tõendama, et tal oli parkimisõigus.
2. Vaidlusaluse leppetrahvinõudele lisatud fotodelt on näha, et sõiduk on pargitud Valukoja tn 7, Tallinn parkimisalale (dtl 10-12). Parkimisalade sissesõidud on varustatud vastavate liiklus- ja teabemärkide ning parkimistingimustega (dtl 12-14), mistõttu tuvastab kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud parkimisleping. Arvestades, et sõiduki kasutajale olid parkimistingimused tehtud teatavaks muutusid parkimislepingu tingimused parkimislepingu osaks. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud.
3. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO 3-2-1-80-16, p 19). Parkimislepingu tingimuste p-st 5 tuleneb, et „Sõidukijuht on kohustatud Operaatori parkimiskoha eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba.“ (dtl 14). Parkimisala sissesõidul oleva teabe kohaselt oli parkimiskella kasutades võimalik parkimisalal parkida kaks tundi (dtl 12) ja seda ei ole hageja eitanud. Sõiduki armatuurlaual on parkimiskell. Pooled vaidlevad parkimiskellal fikseeritud parkimisalguse kellaaja üle. Suurendades 09.05.2023 kell 15:33:56 tehtud pilti (dtl 11), tuvastab kohus, et kella lühem seier on paigutatud 13 juurde. Pikem seier on 14 peal, mis tähistab 10 minuteid. Kohus ei nõustu kostjaga, et väiksem seier on 14 juures, sest hoolimata sellest, et parkimiskell on osaliselt autoklaasi tumendatud osa all, on siiski võimalik näha, et tumendatud klaasi alla jääv seier on seierist, mis on 13 juures, pikem. Juhul, kui täistundi näitav seier oleks 14 peal, siis peaks see olema 13 juures olevast seierist lühem, kuid ilmselgelt ta lühem ei ole. Seega tuvastab kohus, et parkimiskellal on fikseeritud parkimisaja algusajaks 13:10 ja tasuta sai parkida kuni 15:10. 09.05.2023 teostati parkimisõiguse kontrolli kell 15:33, st selleks ajaks oli tasuta parkimise aeg ületatud 23 minutit ning sõiduki parkimise eest oleks pidanud juba tasuma. Pooled selle üle, et parkimise eest tasutud ei ole, ei vaidle. Seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi. 11. Parkimistingimuste punkt 8 kohaselt kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot (dtl 14). Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale Valukoja tn 7, Tallinn parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvinõue summas 40 eurot. 12. Hagejal on

§ 82

lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas

§ 101

lg 1 p 1 ja

§ 108

lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale leppetrahvide eest tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevus 40 eurot, mis on esitatud Valukoja tn 7, Tallinn parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest. 13. Lisaks on hagejal õigus nõuda alates 24.05.2023 leppetrahvi tasumisega viivitamise korral viivist seadusjärgses määras, mis on

§ 113

lg 1 teise lause järgi §-s 94 sätestatud intressimäär (Eesti Pank avaldab), millele lisandub 8 protsenti aastas. Hageja nõuab viivist perioodi alates 24.05.2023 kuni 22.10.2025 eest

§ 113lg 1 teise lause alusel 40 euroselt võlalt 11,29 eurot. Ts

MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.. Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 1036001851 viivis perioodi eest 24.05.2023 kuni 22.10.2025 moodustab 11,29 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 11,29 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 40 eurolt alates 23.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

14. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

§ 113

¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole sissenõudmiskulusid vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot. Menetluskulud 15. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja esitas 22.10.2025 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu kahe tunni ulatuses (nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule) tunnihinnaga 169 eurot (km/ta). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seonduvatele toimingutele) saab lugeda ühte tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind (169 eurot käibemaksuta) on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot (km/ta). Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on üks tund ja põhjendatud õigusabikulu seega 120 eurot (1 h x 120 eur/ h). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 220 eurot (100+ 120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Vaker kohtunik