Obsah (6)

§ 121§ 44§ 153§ 152§ 155§ 151

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-2567 Haldusasi K.Y kaebus Mittetulundusühingu Muhu Jahis

) § 151 lg 2 p 1 ja

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Väljastatud väikeuluki jahiload ei anna õigust kaebaja kinnistutel jahti pidada, kuna kaebaja on oma kinnistutel väikeuluki jahi keelanud. Väljastatud suuruluki jahiload kehtivad JahiS-s ettenähtud piirangutega, kuna kaebaja pole oma kinnistutel suuruluki jahti keelanud. Kaebaja esitas kaebuse kolmanda isiku kaitseks. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

1. Kaebaja esitas 03.11.2025 seisukohad vastustaja taotlusele. Kaebaja palus lõpetada menetluse nõudes kohustada Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts menetlema 03.08.2025 taotlust Andrus Lehesoole jahilubade väljastamiseks. Muus osas jätkata menetlust. Samas täiendas kaebaja nõudeid alternatiivse nõudega tuvastada, et Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts tegevus osas, milles jäeti rahuldamata K.Y 02.08.2025 taotlus saada jahiload nelja metssea küttimiseks Tamse jahipiirkonnas kehtivusega 01.10.2025 kuni 28.02.2026, oli õigusvastane. Tegemist on püsiva probleemiga, kus vastustaja jätab taotlusele reageerimata või jätab keeldumise põhjendamata. Juhuks kui asjassepuutuva jahiaasta lõppemise tõttu menetluse kestel või muul põhjusel ei pea kohus võimalikuks rahuldada kaebaja nõudeid, millega kaebaja vaidlustab 02.08.2025 taotluse osalist rahuldamata jätmist ja nõuab nelja jahiloa väljastamist kestusega 01.10.2025 kuni 28.02.2026, palub kaebaja, et kohus tunnistaks alternatiivselt õigusvastaseks Mittetulundusühingu Muhu 2 Jahiseltsi tegevuse osas, milles jäeti rahuldamata K.Y 02.08.2025 taotlus saada jahiload nelja metssea küttimiseks Tamse jahipiirkonnas kehtivusega 01.10.2025 kuni 28.02.
3. Vastustaja esitas 15.01.2026 seisukohad kaebuse muutmise taotlusele. Vastustaja esitas taotluse lõpetada kaebusest loobumise tõttu menetlus 19.08.2025 esitatud kaebuses sisaldunud nõude osas kohustada Muhu Jahiseltsi menetlema 03.08.2025 taotlust X.X jahilubade väljastamiseks. Keelduda kaebaja 03.11.2025 kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Tuvastusnõude osas puudub kaebeõigus, kuna kaebaja on ka kohustamisnõudest loobunud. Kolmandale isikule taotletud loa taotluse lahendamise menetluslikes küsimustes selguse saamine ei aita kuidagi kaitsta ühtegi kaebaja subjektiivset õigust. Kaebaja alternatiivne tuvastusnõue taandub sisuliselt soovile saada kohtu üldine hinnang selle kohta, kas vastustaja praktika jahilubade väljastamisel on õiguspärane. Halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks, mitte abstraktse õigusselguse saamiseks ega põhimõttelise hinnangu kogumiseks. Kaebajal pole ka subjektiivset õigust nõuda, et tal peaks üheaegselt kehtima mitu jahiluba. Kaebajal on olemas jahilubade saamise võimalus ning kaebajale on ka väljastatud jahiload metssea küttimiseks. Konkreetsete asjaolude taustal piirab neljanda metssea jahiloa väljastamata jätmine vaid samaaegselt n-ö käes hoitavate lubade arvu ega takista jahipidamise õigust. Kaebajale on väljastatud kolm kehtivat metssea jahiluba nii Tamse kui ka Liiva jahipiirkonda (s.o kokku kuus luba) ning pärast ühe realiseerimist väljastatakse talle tema taotluse alusel uus, mis säilitab igakülgse jahivõimaluse. Olukorras, kus kaebajale on suuruluki jahivõimalus tagatud, ei ole tema subjektiivseid õigusi rikutud. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda kohtult, et kohus teostaks vastustaja tegevuse üle järelevalvet või hindaks järelevalve korras vastustaja tegevuse õiguspärasust, s.t kontrolliks, kas vastustaja praktika jahilubade väljastamisel on korrektne. Seda, kas vastustaja täidab JahiS ja selle alusel antud õigusaktide nõudeid, kontrollib Keskkonnaamet (JahiS § 47). Kaebaja väidetav õiguste riive on näiline. Kaebajale väljastati
4. a jahihooajal Liiva jahipiirkonda viie metssea jahiluba, mille alusel kaebaja ühtegi metssiga ei küttinud. Vastustaja andis kaebajale Tamse jahipiirkonda samuti viie metssea jahiloa, kaebaja küttis vaid ühe metssea. Seega taotles kaebaja kümne metssea küttimise luba, kuid realiseeris neist vaid ühe.
5. a jahihooajal on kaebajale väljastatud load metssea küttimiseks nii Liiva kui Tamse jahipiirkonnas, kokku kuue metssea küttimiseks. Kaebaja ei ole mitte ühtegi
6. a väljastatud metssea jahiluba realiseerinud, s.t kaebaja ei ole ühtegi metssiga küttinud. Need asjaolud näitavad, et kaebus ei ole esitatud tegelikust õiguskaitsevajadusest kantuna. Puudub konkreetne ja reaalne oht, et vastustaja kordab kaebaja suhtes samal kujul sama tüüpi väidetavat õigusvastast käitumist. Kaebaja väide, et vastustaja kavatseb ka edaspidi käituda õigusvastaselt, on üldsõnaline. Kohtupraktika kohaselt eeldab preventiivne tuvastamisnõue reaalset kordumise ohtu (RKHKo 3-3-1-61-13, p 21), mitte oletust või üldist rahulolematust vastustaja suhtes. Lisaks on jahilubade väljastamine olemuselt olukorrast sõltuv, s.t seda mõjutavad: aastaaeg, vajadused, vastustajale määratud küttimismahud, jahilubade taotluste arv (nt on uluki küttimismaht täidetud maksimaalses ulatuses), üldine piirkondlik olukord jne. Seetõttu on iga võimalik vaidlus üldiselt erineva faktilise alusega ning varasema keeldumise tagantjärele õigusvastasuse tuvastamine ei saa praktiliselt ennetada tulevasi otsuseid nagu väidab kaebaja. Järelikult tuvastamiskaebus ei aita kaebaja eesmärgi saavutamisele kaasa. 05.08.2025 kaebusega taotles kaebaja, et vastustajat kohustataks väljastama kaebajale nelja metssea jahiluba Tamse jahipiirkonda kehtivusega 01.10.2025–28.02.
7. Tuvastamisnõudega, millega kaebaja soovib 05.08.2025 kaebust täiendada, püüab kaebaja saada väidetavalt selgust, kas vastustaja põhjendus, et vastustaja ei väljasta korraga rohkem kui ühe metssea jahiluba ühte piirkonda, on õiguspärane. See motiiv ei ole kooskõlas praeguste faktiliste asjaoludega. Kaebajale on väljastatud
8. a jahihooajal metssea küttimiseks ühes jahipiirkonnas, sh Tamse jahipiirkonnas, kokku load kolme metssea küttimiseks. Samuti on väljastatud kaebajale load kolme metssea küttimiseks Liiva jahipiirkonnas (dtl 26). Järelikult pole võimalik tuvastada vastustaja 3 tegevuse õigusvastasust korraga ainult ühe metssea jahiloa väljastamisel, kui vastustaja on juba kaebajale väljastanud samaaegselt kolm kehtivat metssea jahiluba. Halduskohtumenetlus ei ole mõeldud jahipidamise keeldude teadvustamiseks. Kui miski rikub kaebaja õigusi, siis see ei ole mitte jahiloa väljastamine, vaid JahiS nõuetele mittevastav jahipidamine kui faktiline tegevus. Asjaolu, et esineb risk, et keegi võib panna toime süüteo (nt jahipidamine keelatud kohas) ei viita kuidagi sellele, et jahiload oleks õigusvastased ja need tuleks kehtetuks tunnistada. Jahipidamise nõudeid (sh jahipidamine vastuolus omaniku keeluga) võidakse rikkuda ka siis, kui jahiluba üldse ei olegi väljastatud. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kaebaja esitas 19.08.2025 nõude kohustada Mittetulundusühingut Muhu Jahiselts menetlema kaebaja taotlust, millega väljastatakse jahiluba kolmandale isikule. Kaebaja esitas 03.11.2025 taotluse kaebuse nõudest loobumiseks.

§ 153

lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Tulenevalt

§ 152

lg 1 p-st 3 lõpetab kohus kaebusest loobumisel menetluse nõudes kohustada Mittetulundusühingut Muhu Jahiselts menetlema kaebaja taotlust, millega väljastatakse jahiluba kolmandale isikule. Kohus ei tuvastanud, et loobumine kahjustaks teiste isikute õigusi või vabadusi. 9.

§ 155

lg 4 alusel, koostoimes §-ga 43 kohus selgitab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

1. Kaebaja esitas 05.08.2025 kaebuse vastustaja kohustamiseks väljastada nelja metssea jahiload ning metssea küttimisluba Tamse jahipiirkonda kehtivusega 01.10.2025-28.02.
2. Vastustaja väljastas 02.08.2025 ja 03.09.2025 kaebajale kokku kolme metssea jahiloa Tamse jahipiirkonda (dtl 95). Seega on kaebaja eesmärk osaliselt saavutatud. 11.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

Kaebaja esitas alternatiivse nõude tuvastada, et Muhu Jahiseltsi tegevus osas, milles jäeti rahuldamata K.Y 02.08.2025 taotlus saada jahiload nelja metssea küttimiseks Tamse jahipiirkonnas kehtivusega 01.10.2025 kuni 28.02.2026, oli õigusvastane. Kaebaja toob välja, et soovib õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil, kuna vastustaja kavatseb ka edaspidi õigusvastaselt piirata jahilubade väljastamist. Kaebaja peamine eesmärk on saada selgust, kas vastustaja keeldumine ühele isikule korraga rohkem kui ühe metssea jahiloa väljastamisest pikemaks perioodiks kui üks kuu oli õiguspärane, kuna vastustaja ei esitanud keeldumise osas arusaadavaid põhjuseid.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taotletud põhjustel, s.o preventiivsel eesmärgil, Mittetulundusühingu Muhu Jahiselts tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine põhjendatud. Juhul, kui järgmistel jahihooaegadel rikutakse kaebaja õigusi, saab ta vaidlustada oma õiguste rikkumise eraldiseisvalt. Praegusel hetkel ei nähtu kohtule, et kaebaja õigusi rikutakse süstemaatiliselt, st on ette näha, et kaebaja õigusi rikutakse ka järgmisel jahihooajal. Vastustaja tõi välja, et kaebajale väljastati
2. a jahihooajal Liiva jahipiirkonda viie metssea jahiluba, mille alusel kaebaja ei küttinud ühtegi metssiga. Ka Tamse jahipiirkonda andis vastustaja kaebajale viie metssea jahiloa, kaebaja küttis vaid ühe metssea. Seega taotles kaebaja kümne metssea küttimise luba, kuid realiseeris neist vaid ühe.
3. Kaebaja ei ole märkinud, miks tal on vältimatult vajalik nelja metssea küttimisluba. Vastustaja tõi välja, et kaebajal on võimalik jahiloa alusel uluki küttimise järgselt kohe taotleda ja saada uus 4 jahiluba. Kaebaja eelnevat ei vaidlusta. Lisaks ei ole kaebaja vaidlustanud vastustaja väidet, et
4. a jahihooajal on kaebajale väljastatud load metssea küttimiseks nii Liiva kui Tamse jahipiirkonnas, kokku kuue metssea küttimiseks. Kaebaja ei ole ühtegi
5. a väljastatud metssea jahiluba realiseerinud, s.t kaebaja ei ole ühtegi metssiga küttinud. Kohus on ühel meelel vastustajaga, et kaebajal puudub sisuline õiguskaitse vajadus. Olukorras, kus kaebajale on suuruluki jahivõimalus tagatud, ei ole tema subjektiivseid õiguseid rikutud, kuivõrd kaebajale on tagatud jahipidamise võimalus. Kaebaja hinnang tema õiguste võimaliku rikkumise korduvuse osas, hüpoteetiline ning ei ole tõendatud.
6. Kaebaja esitas 18.08.2025 kaebuse vastustaja kohustamiseks tunnistada kehtetuks kõik vastustaja väljastatud jahiload, v.a maaomaniku taotluse alusel väljastatud, mis võimaldavad jahipidamist kaebaja kinnistutel. Vastustaja esitas tõendid selle kohta, et vaadeldavad suurulukite jahiload kaotasid kehtivuse 31.08.2025 (dtl 96-104). Väikeulukite jahilubade osas ei ole vaidlust, et load kaotavad kehtivuse 28.02.2026, st enne, kui kohus saaks teha sisulise lõpplahendi. Õigus on vastustajal, et kehtetute jahilubade kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav (vt HMS § 61 lg 2). Vastustaja tõi välja, et kaebaja on oma kinnistutel väikeuluki jahi keelanud ning väljastatud väikeuluki jahiload ei anna õigust kaebaja kinnistutel jahti pidada. Suuruluki jahti ei ole kaebaja keelanud. Kohus nõustub vastustajaga, et juhul, kui peetakse jahti jahipidamiseks keelatud kohas, on tegemist süüteoga, millisel juhul tuleb kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Vastavaid rikkumisi ei saa vaidlustada halduskohtus. JahiS § 47 sätestab, et riiklikku järelevalvet JahiS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet. Keskkonnaamet jälgib nt jahiaegadest kinnipidamist, lubade olemasolu, dokumentide korrasolekut ning jahiohutust (JahiS § 49). Õigusrikkumiste korral viib Keskkonnaamet läbi väärteo- või kriminaalmenetluse, sõltuvalt tekitatud keskkonnakahju suurusest. Kohus on ühel meelel vastustajaga, et kohus ei kontrolli preventiivsetel eesmärkidel, kas vastustaja täidab JahiS ja selle alusel antud õigusaktide nõudeid. Arvestades eelnevat, tuleb ka nimetatud nõude osas jätta kaebus läbivaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja

§ 121lg 2 p 2 alusel.

15. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) 5