KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-19487 Tsiviilasi G. R. hagi E. R. vastu abielu lahutamiseks Menet

) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.

§ 67

lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 63

kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

1. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Mõlemad pooled on abielulahutusega nõus.
2. Rahvastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX Pärnu linna perekonnaseisuosakonnas.
3. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte tahe on abielu lahutada. Kostja on kolinud välismaale ning on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu.
4. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud 2 2-25-19487 perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks E. R.. Menetluskulud
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
6. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
7. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi.
8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ega hinda menetluskulude suuruse põhjendatust. (digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik 3