Obsah (7)

§ 448§ 444§ 5§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS (TÄIENDAV OTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maris Möls Täiendava otsuse aeg 6. jaanuar 2026 Täiendatava otsuse tegemise aeg ja 3. november 2025, Narva koht Tsiviilas

) § 162 lg 1). Määrata, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

1. Hageja taotles 03.11.2025, et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vastavalt

§ 448

lg-le 41 täiendab kohus

§ 444

lg 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Siinsel juhul on hageja seda teinud, arvestades et otsus toimetati talle kätte 03.11.

1. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb seetõttu rahuldamata jätta.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 18.11.2022 krediidilepingu nr #9050546007, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 2000 eurot. 31.01.2024 sõlmisid kostja ja krediidiandja lepingu lisa 1, mille kohaselt limiit suurenes 3000 eurole. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
5. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate 3 2-25-13676 seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
7. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis 18.11.2022 lepingu ja 31.01.2024 lepingu lisa 1 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt tuvastas krediidiandja esialgse lepingu sõlmimisel, et kostja on krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal: kostja sissetulek 417,09 eurot (Pensionikeskuse andmetel) ja kostja märgitud finantskohustused 100 eurot. Hagi kohaselt on krediidiotsuse tegemisel arvesse võetud ka infot kostja majapidamiskulude kohta, aga hageja ei ole märkinud, millise summaga krediidiandja arvestas. 31.01.2024 sõlmitud lepingu lisa 1 osas ei ole hagis üldse esile toodud, millistest andmetest krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lähtus. Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb seda tõendada hagejal. Kohus selgitas eeltoodut hagejale ka 08.09.2025 puuduste kõrvaldamise määruses ja andis hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Hageja täiendavaid andmeid ei esitanud, jäädes hagiavalduses märgitu juurde. Hageja ei väida, et krediidiandja oleks küsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole ka pangakonto väljavõtet esitatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on teavet küsinud kostjalt ja teinud päringud krediidiinfo andmebaasidesse. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi (mis oleks kantud registrisse), kuid see ei tähenda, et tal oli võimekus võtta täiendavaid kohustusi. Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Maksehäirete puudumine ei võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured ja regulaarsed olid kostja igakuised sissetulekud enne lepingu sõlmimist, kui suured majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli piisav kostja esitatud teabe kontrollimiseks. Ka ei nähtu hageja esitatust, millise summa arvestas krediidiandja 4 2-25-13676 kostja majapidamiskulude suuruseks. 31.01.2024 lepingu lisa osas ei ole hageja esile toonud, kas üldse ja millise teabe krediidiandja selle sõlmimisele eelnevalt omandas.
8. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).
9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 17.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale 08.09.2025 määruses võimaluse täpsustada nõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
2. 12.09.2025 seisukohas märgib hageja, et ei saa ümberarvestuse esitamise nõuet täita, kuna juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks.
3. Hagiavalduse kohaselt sai kostja laenu kokku 4526,83 eurot ja tegi tagasimakseid 5809,69 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid suuremas summas, kui hageja põhinõue. Seega puudub hagejal kostja vastu nõue ja kohus jätab seetõttu hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

22.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud ja tal seetõttu menetluskulud puuduvad, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 23.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude 5 2-25-13676 kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 6