KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg Väärteoasja number Viru Maakohus 05.12.2025 4-25-4107 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 26.11.2025 Juri LEOKI väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi Juri LEOK Kaebuse esitaja sünd. 15.01.1996, isikukood 39601152242, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Asja MALAHHOVA Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse esindaja liiklusgrupi eriasjade uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 24.10.2025 otsus väärteoasjas nr.2440,25,005473 Juri LEOKI karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 8 (kaheksa) kuud – tühistada osaliselt, s.o. karistuse suuruse osas. Mõista Juri LEOKILE Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 (neli) kuud. Ülejäänud osas jätta 24.10.2025 otsus väärteoasjas nr.2440,25,005473 muutmata. 1 Liiklusseaduse §127 alusel on Juri LEOK kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Juri LEOKI kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 07.01.
- alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Ragnar Arnar Stepanov koostas 29.09.2025 väärteoprotokolli nr. AB 1643187 Juri Leoki kohta selles, et viimane juhtis 29.09.2025 kell 19.50 Ida-Virumaal Toila vallas Kohtla – Järve – Mäetaguse tee 5-ndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 112 +/- 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h. Sellega rikkus Juri Leok Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 24.10.2025 otsusega väärteoasjas nr.2440,25,005473 määrati Juri Leokile Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 8 kuud. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, kiirusmõõturiga tehtud videosalvestisega ja tunnistaja Emilia Meikari ütlustega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti, väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd, kahetseb tehtut, selgitab asjaolusid ja palub karistuse määramisel piirduda rahatrahviga. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on tahtlikult toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli väga suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud suurima sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Käesoleval juhul hindab kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süüd suureks. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Isik juhtis mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Oma käitumisega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate ja oma lapse elu, tervise ja vara. 2 Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus, mis on samuti seotud kiiruse ületamisega – 24.02.2025 karistati menetlusalust isikut Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi rahatrahviga 1000 €, rahatrahv on tasutud 10.07.
- Seega on lühikese aja jooksul tegemist juba teise ohtliku samalaadse liiklusalase väärteoga. Eelmise väärteoasja raames lubas menetlusalune isik enam mitte ületada lubatud sõidukiirust. Kahjuks jäi menetlusaluse isiku lubadus täitmata. Seejuures peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et võrreldes varasema väärteoga on menetlusaluse isiku käitumine ajas muutunud ohtlikumaks. Varem määratud karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest oma eesmärki täitnud ei ole, menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja Liiklusseadusega kehtestatud nõuetesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusaluse isiku käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on karistuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol möödapääsmatu. Karistus peab olema mõjuv. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille säilitamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt eemaldada. See ei ole esimene kord, kui menetlusalune isik rikub Liiklusseadust. Seega oli tal võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad. Otsuse kohaselt olid karistust kergendavad asjaolud süü tunnistamine ja kahetsemine ning raskendavad asjaolud puudusid. Menetlusalune isik Juri Leok esitas 07.11.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista karistuseks rahatrahv või alternatiivselt kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lühendada juhtimisõiguse äravõtmine kolme kuuni. Kaebuse kohaselt tunnistab selle esitaja rikkumist ning kahetseb puhtsüdamlikult juhtunut. Samuti lubab menetlusalune isik liiklusrikkumisi enam toime mitte panna. Menetlusalune isik leiab, et ta ei ületanud kiirusepiirangut tahtlikult. Menetlusalune isik kasutas püsikiirusehoidjat ja kui ta sisenes 50 km/h alale, hakkas ta pidurdama, kuid sel hetkel hajutas tema tähelepanu tagaistmel istuv laps ja menetlusalune isik ei märganud, et auto kiirendas automaatselt tagasi. Tegemist oli hetkelise keskendumisvõimetusega. Menetlusalune isik palub arvestada erandlike asjaoludega. Juhiluba on menetlusalusele isikule eluliselt tähtis vajadus, mis on otseselt seotud tema sissetulekuallikaga, kuna ta töötab autoremonditöökojas ja tema kutsetegevus sõltub täielikult võimest juhtida sõidukeid. Menetlusaluse isiku tööülesannete hulka kuuluvad klientide autode sisse ja välja sõitmine ning teeäärsete kontrollide tegemine võimalike rikete tuvastamiseks. Juhiloa äravõtmisest tulenev sissetulekute kaotus tooks kaasa rahalised ja sotsiaalsed tagajärjed mitte ainult menetlusalusele isikule, vaid ka tema perele. Menetlusalusel isikul on praegu märkimisväärsed rahalised kohustused – maksud, elatis, laenumaksed. Lisaks on tal kokkulepe endise abikaasaga, mis kohustab teda üleval pidama nende lapse 3-aastaeks saamiseni. Juhiluba on menetlusaluse isiku jaoks hädavajalik. Kuna lapse emal ei ole võimalik lapsi lasteaeda, arstide juurde ja huvialaringi sõidutada (ta ei tööta ja tal puudub auto), siis lasuvad kõik kohustused menetlusalusel isikul. Juhiloa äravõtmisega kahjustatakse laste normaalset elu. 3 Menetlusalune isik viib lapse õhtuti peale lasteaeda Kohtla-Järvele trenni ja nädalavahetustel Jõhvi enesearengu tundidesse. Ühistransport nendel suundadel on äärmiselt haruldane. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde ja seletas, et tal on eluliselt vaja veeta aega lapsega. Laps elab 25 km kaugusel tema kodust, bussid käivad harva. Ka tema töö on seotud juhtimisõigusega. Menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja kahetses. Tunnistaja Xi ütluste kohaselt maakohtu istungil on menetlusalune isik tema endine abikaasa, kellega tal on kokkulepe, et mees viib nende lapse basseini ja aitab vajadusel ka teda. Tunnistaja kinnitas, et tal endal on olemas sõiduki juhtimisõigus ja enne abielulahutust on ta endise abikaasa sõidukit juhtinud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis maakohtu istungil, et kaebus rahuldamisele ei kuulu ja otsuse muutmine ei ole kaebuses toodud argumentide alusel põhjendatud. Kõik alused karistuse määramise osas on toodud otsuses ja esindaja jäi nende seisukohtade juurde. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et kaebus on põhjendatud osaliselt. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Nagu nähtub 29.09.2025 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1643187 ja kohtuvälise menetleja 24.10.2025 otsusest väärteoasjas nr.2440,25,005473, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 ja pannud toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi. Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätestab, et liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. juht ei tohi sõita kiiremini Liiklusseaduse §227 lg.3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 – 60 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli 4 kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal – 29.09.2025 kell 19.50 - juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Kohtla-Järve - Mäetaguse tee 5-ndal kilomeetril. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise nii oma kaebuses kui ka maakohtu istungil. Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 29.09.2025 protokoll. Viimasest nähtub, et 29.09.2025 kell 19.50 kasutati Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 5-ndal kilomeetril kiirusmõõturit LaserCam 4 nr.LE0829, seadme testid olid tehtud 29.09.2025 kell 15.21, seade oli töökorras. Mõõtmine toimus halva nähtavusega pimedal ajal sademeteta kuiva kattega asulavälisel teel. Sõiduradade arv oli 1+1, kahesuunaline tee. Mõõtmine toimus paremal teepeenral seistes, kiirusmõõtur oli käes hoitud, mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, teel liikus mitu sõidukit. Kiirust mõõdeti 2 – 3 sekundi jooksul, segavad faktorid puudusid. Kiirusmõõturi lugem 112 km/h, laiendmääramatus +- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 108 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat LaserCam LE0829 rec:
- Eesti Metroloogia Keskasutuse volitatud asutuse Metrosert taatlustunnistuse nr.TTRS24/00253 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 number LE0829 taadeldud 09.12.2024, mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.12.
- Lisaks sellele on asja materjalidele lisatud kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr.LE0829 tehtud videosalvestis, mis vastavalt VTMS §31 lg.1-1 on iseseisev tõend. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. 5 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsusega määratud menetlusalusele isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 8 kuud. Nagu nähtub Liiklusseaduse §227 lg.3 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena üks raskematest karistuse liikidest – juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt KarS §56 arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13). Maakohtule on esitatud Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv väärteokaristus, arhiveeritud karistused puuduvad. Menetlusalust isikut on 24.02.2025 otsusega karistatud Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, karistus on täidetud 10.07.
- Ülaltoodu alusel nendib maakohus, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist sellise kiiruse ületajaga, kes oma varasemast karistusest ei ole mingeid järeldusi teinud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku suhtumist liiklusreeglitesse ilmestavad ka tema põhjendused kiiruse ületamise osas nii kaebuses kui ka maakohtu istungil – nimelt ületas menetlusalune isik kiirust seetõttu, et tema tähelepanu hajutas tagaistmel istunud laps. Maakohus peab vajalikuks juhtida menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et asudes juhtima mootorsõidukit, tuleb juhil olla tähelepanelik igal hetkel. Käesolevas väärteoasjas ei olnud ilmselgelt tegemist eluohtliku ja kiiruse ületamist vältimatult vajava olukorraga. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides 6 sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Kohtuvälise menetleja otsuses on igati õigesti viidatud, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise korral ei ole juht suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Lisaks menetlusalusele isikule viibis tema sõidukis ka kaasreisijana tema laps. Sõidukiiruse valik liikluses on alati juhi enda otsustada. Käesoleval juhul otsustas menetlusalune isik teadlikult ja tahtlikult liiklusreegleid rikkuda. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult Liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist. Üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega ei saa väita, et lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist vähetähtsa õigusrikkumiste liigiga, kuna sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Sellistele rikkumistele peab riik reageerima rangelt. Liiklusnõudeid korduvalt rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kaasa (vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017 lahend nr.3-1-1-6-17, 02.12.2014 lahend nr.3-1-1-77-14 ja 12.12.2023 lahend nr.4-231826). Oma kaebuses taotles menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja karistuseks rahatrahvi mõistmist. Arvestades kõike ülaltoodut, ei pea maakohus seda taotlust kuidagi põhjendatuks. Lisaks sellele arvestab maakohus ka menetlusaluse isiku enda ütlusi selle kohta, et ta maksab lapsele elatist ja peab toetab rahaliselt ka oma endist abikaasat. Seega, arvestades menetlusalusel isikul juba olemasolevaid finantsilisi kohustusi ja lisades sinna juurde eelnevast rahatrahvist suurema rahatrahvi summa, on suur tõenäosus, et lapse vajadused võivad jääda täitmata. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Karistuse suuruse määramisel käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem väärteokorras karistatud. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat liiklusalast 7 käitumist leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnev karistus ei ole olnud järelikult piisav, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, s.h. samalaadseid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole menetlusaluse isiku poolt esimese Liiklusseaduse nõuete rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist. Samas ei nähtu selle kergendava asjaolu arvestamine määratud karistuse suurusest. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni maksimaalsele määrale lähedases määras. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole seda määra kuidagi põhjendanud ja karistust vastavalt menetlusalusele isikule individualiseerinud. Keskmine sanktsiooni määr Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi on juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus järgmisi asjaolusid: otsese tahtlusega toimepandud väärtegu; menetlusaluse isiku üks varasem väärteokaristus, rahatrahv tasutud; menetlusaluse isiku põhjendused kiiruse ületamiseks; Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt liikus maanteel mitu sõidukit, tegemist oli halva nähtavuse ja pimeda ajaga; karistust kergendav asjaolu. Maakohus leiab, et kõiki eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades on põhjendatud Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Maakohus arvestab siinkohal konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega, isiku süü suurusega ja menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Oma kaebuses kinnitas menetlusalune isik, et tunnistab oma rikkumist, kahetseb juhtunut ja rohkem liiklusrikkumisi toime ei pane. Nimetatud asjaolud ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks karistuse liigi osas. Süü tunnistamist ja kahetsust on kohtuväline menetleja juba oma otsuse tegemisel arvestanud, selle teistkordne arvestamine ei ole enam põhjendatud. Mis puutub menetlusaluse isiku lubadusse, et rohkem ta liiklusrikkumisi toime ei pane, siis maakohus küll tunnustab 8 teda sellise lubaduse andmise eest, kuid märgib, et see ei ole enam usutav. Nimelt nähtub maakohtule esitatud väärteomaterjalides asuvast 24.02.2025 kiirmenetluse otsusest nr.10220192468922, et selles on menetlusalune isik omakäeliselt lubanud, et enam ta kiirust ei ületa. Vaatamata sellele lubadusele pani ta 29.09.2025 toime samalaadse väärteo. Oma kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et tegemist oli hetkelise keskendumisvõimetusega. Ka see asjaolu ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks karistuse liigi osas. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb mootorsõiduki juhil olla tähelepanelik ja hoolas kogu juhtimise aja vältel. Ka hetkeline kõrvalekaldumine võib kaasa tuua raske tagajärje. Oma kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa katastroofilised rahalised ja sotsiaalsed tagajärjed nii talle kui perele ning sellega kahjustatakse laste normaalset elu. Ka see asjaolu ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks karistuse liigi osas. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti viidatud sellele, et arvestades menetlusaluse isiku samal aastal toimepandud väärtegu, pidi ta olema teadlik uue väärteo toimepanemise negatiivsetest tagajärgedest. Seega tuli tal väärteo toimepanemisel arvestada ka rahatrahvist raskeima karistuse liigiga. Mis puudutab lapse transporti, siis tunnistaja ütluste kohaselt on tal juhtimisõigus olemas ja ta on ka juhtinud menetlusaluse isiku sõidukit. Seega on menetlusalusel isikul vajadusel võimalik endise abikaasaga kokku leppida ka lapse viimine basseini. Oma kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et juhtimisõigus on talle vajalik ka seoses tööga. Ka see asjaolu ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks karistuse liigi osas. Esmalt märgib maakohus, et menetlusalune isik nimetas maakohtu istungil oma ametinimetuseks mehhaanik. Tavaolukorras ei nõua nimetatud ametikoht erilisi õigusi, s.h. juhtimisõiguse olemasolu. Teiseks ei ole menetlusalune isik esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema tööülesannete hulka mehhaanikuna kuulub ka sõidukite juhtimine. Vastavalt KarS §50 lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellised asjaolud puuduvad. Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 30.04.2010 lahend kohtuasjas nr.31-1-26-10 ja 20.03.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-6-17) korduvalt märkinud, et näiteks töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks ning et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult Liiklusseaduse nõudeid, on teistele ohtlik, tuleb liiklusest kõrvaldada. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles osas uus otsus. Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, mõistes karistuseks rahatrahvi või alternatiivselt 9 juhtimisõiguse äravõtmine rahuldamisele osaliselt. tähtaja 3 kuud, kuulub menetlusaluse isiku kaebus (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10