← Eesti

2-25-9648/11

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-25-9648

  1. jaanuar 2026, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad A K hagi E K vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot Hageja A K (isikukood XXX) Kostja E K (isikukood XXX) Hagimenetlus
  2. jaanuari 2026 kohtuistungil Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Lahutada E K (isikukood XXX) ja A K (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse poolt
  5. detsembril 2010 (abielukanne nr 432-2010/405).
  6. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.
  7. Saata kohtuotsus viivitamatult peale jõustumist Narva linnakantselei elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroole.
  8. Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Toimetada kohtuotsus poolte kätte. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalistel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtus 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-25-9648 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. Viru Maakohtule
  10. juunil 2025 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt poolte abielu sõlmiti
  11. detsembri
  12. aastal Ida-Viru maavalitsuses. Käesolevaks ajaks on abielulised suhted pöördumatult lõppenud, kooselu enam ei taastu, pooled ei ela koos üle aasta. Pooltel on käesoleval ajal erinevad moraalsed väärtused ja põhimõtted ning on erinevad vaated elule. Abielu päästmine on võimatu, kuna see ei ühti kõigi pereliikmete huvidega. Kostja on hakanud ka liialdama alkoholiga, mida hageja ei suuda taluda. Alkoholi mõju all on kostja käitumine agressiivne. Pidevad erimeelsused ja tülid tekitavad vastastikuse vaenulikkuse tunde, mis takistab normaalsete peresuhete edasist arengu ning mõjub halvasti ka alaealistele lastele. Kostja ei soovi vabatahtlikult abielu lahutada. Seetõttu pöördus hageja kohtu poole hagiavaldusega. Hageja on seisukohal et tema ja kostja abielu jätkamine on võimatu ja poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, mistõttu puuduvad takistused abielu lahutamiseks.
  13. Kohus
  14. juuni
  15. a määrusega võttis hagi menetlusse.
  16. Kostja hagile ei vastanud.
  17. Kohtuistungil
  18. jaanuaril 2026 jäi hageja oma nõuete ja põhjenduste juurde ning palus poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et pärast hagi esitamist ei ole midagi muutunud. Pooltel on kolm alaealist last. Pärast 19.12.2025 kohtuistungit kostja ei püüdnud hagejaga kokku leppida, et taastada abielu. Poolte intiimsed suhted lõppesid, majanduslikud mitte. Hageja käib poes, valmistab süüa, ostud teeb oma raha eest. Hageja ei tööta, elab toetuste arvel. Kostja abielu lahutusega nõus ei ole. Kostja sõnutsi lahutus ainult teeb elu raskemaks olmeküsimustes ja laste kasvatamise küsimustes. Kostja arvamusel hageja saab lapsi kasvatada, aga ei oska õpetada. Kostja kinnitas, et poolte intiimsuhted on lõppenud, aga majanduslikud suhted jätkuvad kooselu jooksul. Hageja teab, et kostja on abielu lahutamisele vastu, aga midagi selleks, et pooled lahku ei läheks, teha ei saa. Kostja püüdis, proovis midagi ette võtta abielu säilitamiseks või taastamiseks, aga see on kasutu. Kui kohus lahutab poolte abielu, siis vahetavad elukoha välja ja lähevad lahku. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abikaasa vastu abielu lahutamise nõudes. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-25-9648 Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse poolt
  1. detsembril
  2. PKS § 63 alusel lõpeb abielu muuhulgas, kui abielu lahutatakse. Hagejal puudub soov abielu jätkata, kostja vaidleb abielu lahutamisele vastu. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende abielulised suhted, v.a majanduslikud suhted, on lõppenud. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, kostja väidab, et püüdis midagi tegema abielu säilitamiseks, kuid ei selgitanud mida konkreetselt ta selleks tegi, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et toodud asjaoludest nähtuvalt poolte lepitamine, abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.