E-residendi digitaalset isikutunnistust väljastatakse niisiis riigi huvides, mitte selleks, et kaitsta väljaspool Eestit elava ja Eestiga mistahes muid sidemeid mitteomava isiku õigusi või huve. E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja positsioon on seega õiguslikult nõrk. Kui seaduses poleks ette nähtud e-residendi digitaalse isikutunnistuse instituuti, poleks Eestis mitteviibival välismaalasel mistahes subjektiivset õigust nõuda, et Eesti riik väljastaks või säilitaks talle väljastatud isikut tõendava dokumendi, mis hõlbustab Eestis asjaajamist. Eresidendi digitaalse isikutunnistuse omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid, ei ole kaalukas õigushüve ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse omaniku positsioon on õiguslikult nõrk (võrreldes nt põhiõigustega; vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2024 määrus nr 3-24-531, p 8, 25.06.2025 määrus nr 3-24-2800, p 8). Samuti ei välista keeldumine kaebajal teisel viisil äritegevuse jätkamist. Välismaalasel, kes ei viibi Eestis, ei ole õigust ega ootust sellele et ta peaks saama välisriigist Eesti Vabariigis ettevõtlusega tegeleda (vt PS § 9 lg 1 ja § 31 II lause; RKPJKo 5-24-28, p-d 63 ja 64). Seega ei oma välismaalase huvi tegeleda välisriigist Eestis ettevõtlusega sellist kaalu, mida tuleks pidada oluliseks (Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2025 otsus nr 3-23-867, p 15). 7. Küll on isikul menetluslik õigus nõuda, et tema taotlust lahendaks kooskõlas
-is ettenähtud nõuetega. Tegemist on küll väheintensiivse riivega juhul, kui lisaks menetluslikule õigusele ühtegi materiaalselt õigust ei kaitsta. 2
E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates märgitakse HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning
E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (
Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2025 otsuse nr 3-23-867 punktis 10 selgitanud, et
vastavad sätted näevad ette selge erandi haldusmenetluse üldreeglitest – õigusest tutvuda asjas tähtsust omavate dokumentidega või haldusmenetluse toimikuga ning samuti menetluse tulemusel tehtava otsusega. PPA teatis sisaldab HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiite, samuti õiguslikku alust (vt dtl 40-41). Seega vastab vaidlustatud otsus seadusest tulenevatele nõuetele. 10. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumisel on põhjendamislävend madal, tulenevalt taotleja nõrgast õiguslikust positsioonist. Selle antava hüve eesmärgiks on aidata kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning ITkeskkonna arendamisse, mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks. Digitaalne isikutunnistus võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast (699 SE seletuskiri, lk 2). Isikutunnistuse mitte-eesmärgipärane kasutamine loob aga omakorda võimaluse seada kahtluse alla Eesti riigi ja tema väljastatavate dokumentide usaldusväärsus, sh rahvusvaheliselt. Seetõttu on põhjendatud, et riik on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel ettevaatlik ja kaitseb ennetavalt avalikku korda võimalike ähvardavate ohtude eest. Lisaks, kui Eesti digitaalse dokumendiga peaks sattuma e-teenuseid kasutama isik, kellel on kuritegelikud huvid, on Eesti riigi võimalus tema üle järelevalvet teha ja süüteomenetlust toimetada väga piiratud. Seetõttu ei pea keeldumise aluseks olev faktiline põhjendus olema iseäranis tugev (Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2024 määrus nr 3-24-531, p 9). 1 https://ariregister.rik.ee/est/company/16212678/egyrobo-O%C3%9C?search_id=6575e58&pos=1 3
Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ta saaks Eestis e-residendi digitaalse isikutunnistuse abil ettevõtlusega tegeleda. Olukorras, kus kaebaja äriühing ei ole vähemalt 4 aasta kestel Eestis tegelikult tegutsenud, ei soodusta selline tegevus või tegevusetus Eesti majanduse arengut. Kaebajat ei pidanud ka täiendavalt haldusmenetluses ära kuulama, kuna menetlus on algatatud kaebaja algatusel (st PPA keeldus isikutunnistuse väljastamisest). Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2). Kaebaja on tuginenud ka kaebuses ja vaides (dtl 4-7) oma äriühingu majandustegevusele, mistõttu on kaebajale äriühingu majandustegevuse olemasolu või puudumine vaidluse faktilise alusena teada. Ka ärakuulamisõiguse rikkumise möönmise korral on ilmselge, et faktilised asjaolud ei kinnita kaebaja äriühingul mistahes majandustegevuse olemasolu. 11. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lõikeid 1 ja 3 kohaldades rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajal äriühingul puudub Eestis majandustegevus ja ettevõtlus, mistõttu ei saa digitaalse isikutunnistuse puudumisel kaebaja olukord halveneda. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja soovile saada esialgset õiguskaitset vastandub avalik huvi, et e-residendi digitaalset isikutunnistust kasutataks üksnes Eesti majanduse soodustamise eesmärgil. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.