1-20-5635/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-5635 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2023 määrus Sergei Romanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Romanov 37807205225), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 18.08.2020 otsusega karistati Sergei Romanovit KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 3 kuu vangistusega ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega, millest moodustati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati S. Romanovile mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.04.2020 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-20-1902 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 28 päeva vangistuse, võrra ja mõisteti S. Romanovile ärakandmata liitkaristuseks 4 aastat 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 19.05.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 16.06.
6. Viru Maakohtu 13.03.2023 määrusega jäeti S. Romanov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (sh elukoha olemasolu), kuid täitmata on materiaalsed eeldused. Puudub veendumus, et S. Romanov oleks juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. 2.
7. Süüdimõistetul on küll garanteeritud elukoht Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse, kuid sealne teenus kestab orienteeruvalt 5-9 kuud. Maakohtu hinnangul aga saaks kinnipeetava katseaeg koos kindlas elukohas elamise kohustusega olema pikem (kuni 16.06.2024), kui seda võimaldab teenuse osutaja. Edasise võimaliku elukoha kohta andmed puuduvad, püsivat elukohta ei ole isik kunagi omanud, kuna enamuse oma elust on ta viibinud vanglas. Ka rahvastikuregistri andmetel tal kehtiv elukoht puudub. 2.
8. S. Romanovil on toetava lähedasena õde, kuid kinnipeetava venda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vennad on koos sooritanud ka kuriteo. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest ning on tulenevalt narkootilise aine sõltuvusest kergesti mõjutatav, samas mõjutab ka ise teisi. S. Romanovi käitumine on hoolimatu, riskiv, „parasiteeriv“ ja ka grupist mõjutatud. 2.
9. S. Romanovil puudub vabanemisel töökoht. Enne vangistust ta ei töötanud, elatus peamiselt kriminaalsel teel saadud tulust. Samuti on ta varasemalt käinud kasiinos mängimas. Isikul on väljakujunenud tarbimisharjumused ja kriminaalne elustiil. Tarvitas vabaduses igapäevaselt narkootikume ning sooritas korduvalt kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ehk kinnipeetav on teadlikult oma majanduslikku elujärge püüdnud parandada läbi kuritegeliku ning ühiskonnaohtliku tegevuse. S. Romanovil puudub varasem pikaajalise töökogemus. 01.04.2021 määrati ta vanglas tööle kauplusesse, kuid eemaldati töölt ebasobiva käitumise tõttu. K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 7885 eurot. 2.
10. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega ning on joobes pannud toime vägivaldse kuriteo. Isik tunnistab ka ise, et varem kippus ta joobes olles kergemini seadust rikkuma, ärritus kergesti ning kehtestas ennast vägivaldselt, kuid on piiranud alkoholi tarbimist. Viimati tarvitas alkoholi enam kui 3 aastat tagasi. S. Romanovil on diagnoositud narkosõltuvus, ta on proovinud erinevaid aineid, kuid põhiliseks aineks jäi fentanüül, teda on korduvalt karistatud NPALS alusel ning ka röövid on toime pandud narkootikumide soetamise eesmärgil. Lisaks kulutas isik suurema osa oma ajast narkootikumide hankimisele ja tarvitamisele. Kinnipeetav tunnistab sõltuvust ja soovib proovida toimetulekut SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonnas. Arusaadavalt kontrollitud keskkonnas sõltuvusainetest loobumise plaan ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et sõltuvusainete vastu huvi puudub, kuna nende kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Maakohus leiab siiski, et S. Romanovil sõltuvusainete tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta naasta nende tarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda ka uued kuriteod. Kinnipeetav on Tartu vanglas viibinud sõltuvus- ja rehabilitatsiooni osakonnas, kuid siiski toimus tagasilangus. 2.
11. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetu on vangistuses töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on omandanud keevitaja eriala ning osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk. Samas tuleb märkida, et Eluviisitreeningu programmis osalemiseks motivatsioon oli madal, kuna S. Romanov ei pea end narkosõltlaseks, enda sõnul tarvitas nagu kõik normaalsed inimesed, ainsaks eesmärgiks seadis kanepi suitsetamisest loobumise. 2.
12. S. Romanovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas – tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus kodukorra eeskirjade rikkumise eest. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Ka on Viru Vangla 21.01.2023 käskkirjaga nr 3-23/1-2/31 alates 21.01.2023 kohaldatud S. Romanovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; kehakultuuriga tegelemise keelamine; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Käskkirja kohaselt oli tegu kinnipeetavatevahelise füüsilise konfliktiga. 2.
13. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S. Romanov on suhtlemisel pigem kinnine ning veidi ärrituv ja oma tahtmise saavutamiseks võimeline kasutama vägivalda. Isik on püsimatu, vähese vastutustundega, mõtlemistes ja käitumistes jäik, kordab samu vigu juba aastakümneid, mis näitab, et tal on väljakujunenud kriminaalne elustiil. Vanglas olles on võimeline oma 2 tahtmise saamiseks toime panema distsipliinirikkumisi. Kriminaalhooldusesse suhtub tõrjuvalt, kuna see piirab tema liikumisi. Isik seab esiplaanile vaid enda vajadused ja soovid, mis näitab, et tema suhtumine ühiskonna reeglitesse ja normidesse on ükskõikne. Oma süüd kuritegudes ei tunnista, ei kahetse tehtut. Ta on arvamusel, et viibib vanglas ilma põhjuseta. Sarnast seisukohta väljendas kinnipeetav ka istungil, väites, et ta ei näe põhjust vanglas edasi istuda, kuna tal ei võimaldata teha tööd ja osaleda huviringides. 2.
14. Ka süüdimõistetu varasem elukäik ei räägi vabastamise kasuks, kuna tal on viis kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehtivat väärteokaristust. Süüdimõistetu on olnud järjepidevalt kriminaalselt aktiivne. Eelnevalt on S. Romanovile antud võimalus karistust vabaduses kanda, kuid ta rikkus kontrollnõudeid. Seega eelnevad vangistused on osutunud viljatuks ning kriminaalhooldus ebaõnnestunuks. Olgugi, et S. Romanov on kohtuistungil kinnitanud, et suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi täita, ei kinnita seda tema varasem elukäik ja käitumine kinnipidamisasustuses. Määruskaebus
15. Viru Maakohtu 13.03.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Romanov, kes ei ole nõus maakohtu määrusega. Maakohus kirjeldas S. Romanovi varasemat elukäiku, kuid süüdimõistetu tahab oma elu muuta. S. Romanov istuks karistuse hea meelega lõpuni, kui tal oleks vanglas võimalus töötada, siis ta saaks maksta võlgnevusi ja koguda vabanemiseks raha. Kui ta kannab karistuse lõpuni, siis tal ei ole vabanedes raha, elu- ega töökohta ning oskusi normaalseks eluks. Kuna S. Romanovil on distsiplinaarkaristus, siis ta ei saa osaleda kunstiringis, kus ta väga tahab käia. Süüdimõistetu soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse, sest seal saab ta taasühiskonnastuda. Vabaduses soovib ta töötada keevitajana, kelleks õppis. Süüdimõistetu soovib, et talle antakse võimalus rehabilitatsioonikeskuses oma elu muuta. S. Romanov on nõus täitma kõiki kohustusi, mida kriminaalhooldaja pakkus ja kohus otsustab. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et S. Romanovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, vaid soovitakse kaitsetaktikaliselt sobiva hinnangu andmist juba maakohtu poolt arvestatule. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 3 Maarika Kuusk