← Eesti

2-25-12781/22

Obsah (7)§ 438§ 230§ 229§ 405§ 173§ 174§ 162

2-25-12781 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 12. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-25-12781 Tsiviilasi Põhja-Eesti Vutifarm OÜ h

) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

  1. Hagiavalduse kohaselt Põhja-Eesti Vutifarm OÜ (käesolevas menetluses hageja) müüs E.L-ile (käesolevas menetluses kostja) 34.5 tm küttepuid. Hageja väidab, et tehing toimus 26.02.2025, mil toimus küttepuude kohale vedu.
  2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 tulenevalt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ja sama paragrahvi lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Müügilepingu mõiste on toodud VÕÜS § 208 , mille lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 5

(7)2-25-12781 18.

§ 230

lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millal ja kuidas tehingupoolte läbirääkimised müügilepingu sõlmimiseks toimusid ning millistel tingimustel müügileping sõlmiti. Samas kostjal ei ole vaidlust temale küttepuude (koos kohale toomisega) müümise üle. Ei ole kostjal vaidlust ka küttepuude koguse 34.5 tm ning hinna üle. Kostja ei vaidle küttepuude ostmisele vastu, kuid vaidleb hagile vastu põhjusel, et tehingu pooleks on müüjana mitte hageja, vaid M.N ja et kostja on ostuhinnast 1 300 eurot tasunud.

  1. 15.02.2025 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu järgi K K võõrandas ja hageja omandas raieõiguse xxxx kinnistul (dtl 76). Hageja väidab, et kostja töötas metsa langetamisel sellel kinnistul ja et kostja enda poolt lõigatud küttepude müük hageja poolt kostjale toimus. Kuigi vaidlust kostja enda poolt xxxx OÜ töötajana puude langetamise ja kostja valitud küttepuude kostjale müümise üle samuti kostjal ei ole, leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei kinnita müügitehingu hagejaga sõlmimise kohta järgnevatel põhjendustel.
  2. Raieõiguse omandamine ei kinnita, et küttepuud müüdi just hageja poolt, raieõiguse alusel lagetatud metsamaterjali võõrandamisõiguse loovutamine ei ole keelatud. Hageja on esitanud tehingu kohta arve alles 21.07.
  3. Arve on koos käibemaksuga. Hageja on äriühing, kes tulenevalt raamatupidamisseaduse (RPS) § 2 lg 2 on raamatupidamiskohustuslane, kellel sama seaduse § 4 punktide 2 ja 3 alusel on kohustus dokumenteerida kõiki oma majandustehinguid ja kirjendada algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. RPS § 7 lg 1 alusel raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust ja lg 2 alusel, kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil on toimunud kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine. Kohus on menetluses esitatu alusel tuvastanud, et hageja ei ole kostjale 26.02.2025 arvet esitanud ega väidetavalt kostjaga samal päeval tehtud majandustehingut vastavalt RPS ja KMS nõuetele oma raamatupidamisarvestuses kajastanud. Hageja esitas arve 21.07.2025 (dtl 5). Kuigi arvel on viide veokuupäevale 26.02.2025, ei kinnita hageja väiteid ja esitatud tõendid tema ja kostja vahelt ostu-müügilepingu sõlmimist. M.N’a poolt kostjale saadetud sõnumitest saab järeldada, et tegelikult M.N peab ennast müüjaks, nt sõnumis “ saa aru, ma ju müüsin, poes maksad kohe“, „sulle tõin küttepuu, mille eest oled võlga“ (dtl 31, 47). Veoselehega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et selle järgi sai kauba hagejalt 26.02.2025 kätte kostja, kuid kohtuistungil ülekuulatud hageja tunnistaja M.N-i ütluste kohaselt, tegelikult veoselehel olev kostja nimel antud allkiri ei kuulu kostjale ja veoseleht on allkirjastatud M.N’a poolt (dtl 117). Maakohtu arvates ei kinnita hageja poolt üle viie kuu kostjale esitatud arve hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Ka arve koheselt esitamata jätmisest võis kostja järeldada, et tehingu temaga tegi M.N füüsilise isikuna. 6

(7)2-25-12781 21. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kui palju on kostja küttepuude eest tasunud. Hageja väidab, et kostja ei ole üldse tasunud, kostja aga väidab, et tasumata on vaid 270 eurot.

§ 229

lg 2 alusel tõendiks võib olla ka tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus. Kohtuistungil vande all antud kostja seletus ning kostja tunnistajate ütlused kinnitavad kostja vastuses hagile esitatud väiteid kostja ja tema tunnistaja E:E.L poolt hageja tunnistajale M.N-ile sularahas 300 eurot, 200 eurot ja 800 eurot, kokku 1 300 eurot ülendamise kohta. Kuigi hageja ja tema tunnistaja seda omaks ei võta, kinnitab osaliselt kostja poolt võlgnevuse ositi tasumist hageja tunnistaja ja kostja kirjavahetus (dtl 37, 40, 43). Kostja on teatanud, et temal on küttepuude eest tasumata 270 eurot, 21.07.2025 arve järgi oli küttepuude maksumus ilma käibemaksuta 1 569.75 eurot, millest tegelikult on kostjal tasumata 269.75 eurot (1569.75 – 1 300). Samas nimetatud asjaolu ei ole hagi selles osas rahuldamise aluseks. Maakohus leiab, et hagi on esitatud isiku poolt, kellel kostja vastu nõudeõigust ei ole tekkinud, mistõttu jätab hagi rahuldamata. 22. Kuigi pooli esindavad vandeadvokaadist esindajad, on kohus pooltele selgitanud, et menetluse suhtes on kohaldatav

§ 405lg 1.

Viidatud lõike punkti 9 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata ilma hagi rahuldamata jätmist rohkem põhistamata. Menetluskulud 23.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 24.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

  1. Kohus on nõudnud menetluskulude nimekirjad ja küsinud seisukohad menetluskuludele, kuid peab vajalikuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.