KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Deniss Iškin Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-16146 Kohtuasi Tallinn, Sõpruse pst 222 korte

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perspektiivitu hagi läbivaatamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui hagi on algusest peale perspektiivitu ja ekslikult menetlusse võetud või kui algselt õigustatud hagi on menetluse käigus perspektiivituks muutunud. Kohus peab omal algatusel pidevalt kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Erinevalt § 423 lg-st 1 on kohtul lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Hagi saab läbi vaatamata jätta igas menetluse etapis.

1. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja korteriomandi võõrandamise nõude väites, et kostja rikub oma korteriomaniku kohustusi, eeskätt seoses korteri kütmise ja elektrisüsteemi kasutamisega. Menetluse käigus selgus aga, et samade asjaolude pinnalt oli poolte vahel lahendatud tsiviilasi nr 2-21-8139, milles Harju Maakohus rahuldas
2. veebruari 2024 määrusega kostja avalduse ning kohustas hagejat taastama kostja korteriomandis elektrivarustuse. Nimetatud määrus jõustus ning Tallinna Ringkonnakohus kinnitas
3. septembri 2024 määrusega, et hageja väited kostja korteri elektrisüsteemi ohtlikkuse kohta on jäänud üldsõnalisteks ning ei ole leidnud tõendamist. Ka käesolevas menetluses ei ole esitatud ehitusalaseid akte, eksperthinnanguid ega muid objektiivseid tõendeid, millest nähtuks, et ventilatsiooni puudulikkus või korteri kütmata jätmine põhjustaks reaalse ja vahetu ohu teistele korteriomanikele. Kohus nõustub kostjaga, et jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kostjale etteheidetav korteriomandi kasutamise viis ei ole õigusvastane ega kujuta endast sellist rikkumist, mis võimaldaks korteriomandi võõrandamise nõude esitamist. Ainuüksi oletuslikud väited võimaliku ohu kohta ei ole piisavad korteriomandi võõrandamise nõude põhjendamiseks ega sellise nõude perspektiivsuse tuvastamiseks. Seetõttu ei saa ka ventilatsiooni või muude väidetavate ohtudele tuginedes lugeda hagi põhjendatuks või perspektiivseks. Sellest tulenevalt puudub alus väita, et kostja rikub oluliselt ja korduvalt oma 3

§ 423

lg 2 p 2 eesmärgile jätta hagi läbi vaatamata, vältides põhjendamatut menetlust ja liigseid menetluskulusid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja nõue muutunud menetluse käigus perspektiivituks

§ 423lg 2 p 2 tähenduses ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

8.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Harju Maakohtu 21. novembri 2023 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. Kuna kohus jätab käesoleva lahendiga hagi läbi vaatamata, kuulub hagi tagamise määrus tühistamisele alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt

§ 386lg 4.

9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega üldjuhul tuleks hagi läbi vaatamata jätmisel jätta menetluskulud hageja kanda. Samas kohus leiab, et kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata hageja nõue menetluse käigus perspektiivituks muutmise tõttu, oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine hageja suhtes ebaõiglane, kuna hagejale ei saa ette heita oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist tulenevalt korteriomanike 18. mai 2023 üldkoosolekul (protokolli nr 36 päevakorrapunk 5) vastuvõetud otsusest, mida kostja ei ole vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 4 lähtudes poolte endi kanda.

10.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti ning riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejal tuleb seega riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4