Obsah (9)

§ 113§ 402§ 406§ 4062§ 403§ 4034§ 94§ 108§ 186

act OÜ hagi Xi vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 1834,52 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Marie Tsine, e

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 1530,84 eurot alates 22.04.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, st riigilõiv 315 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja viivis menetluskuludelt. 2.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (krediidiandja; endine Ferratum Bank plc) ja kostja 14.08.2021 laenulepingu, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 3000 eurot. Kostja kohustus raha kasutamise eest tasuma intressi. Lepingus lepiti kokku intressimääras 45,2965% aastas ehk 0,1241% päevas. Lepingu krediidi kulukuse määr sõltub kasutusele võetud krediidi suurusest: näiteks 3000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 55,99% eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. 2.
2. Kostja kasutas krediidiandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku 4022 euro ulatuses. Kostja kohustus tasuma laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teinud tagasimakseid kokku 3682,46 eurot, millest arvestati põhivõla katteks 1083,74 eurot, kulude kattes 105,66 eurot ja intressi katteks 2493,06 eurot. Kostja jäi võlgnevusse alates 01.07.2023 arve tasumisega. 2.
3. Krediidiandja edastas kostjale meeldetuletuskirja, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, luges krediidiandja lepingu ülesöelduks 29.09.
4. Teated ja arved edastas krediidiandja kostjale krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. 09.10.2023 edastas hageja kostjale teatise nõude loovutamisest.
5. Kohus võttis hagi menetlusse 23.05.2025 ning määras pooltele tähtajad.
6. Hageja esitas 09.06.2025 ja 10.06.2025 hagiavalduse täiendused. Muuhulgas esitas hageja tõenditena krediidiandja väljastatud maksed kostjale, arved ning ülesütlemise teatise.
7. Kohus toimetas 23.05.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte 08.06.2025 väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 1530,84 eurot, intressi 42,99 eurot ja seadusjärgset viivist alates 15.10.
10. Kohus tuvastas, et Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja sõlmisid 14.08.2021 laenulepingu (dtl 83-97), mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 3000 2 eurot. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN-koodi kasutades krediidiandja iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi.
11. Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool oma majandustegevust. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 406

² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 9. Krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud eelduslikest arvutustest lähtudes, kuna lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada, kui palju laenusaaja tegelikult krediiti kastab ja seetõttu ei ole täpselt teada, millised tasud kaasnevad. Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusega, et 3000 euro laenamisel 12 kuuks, intressimääraga 45,2965% aastas, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. 14.08.2021 lepingu krediidi kulukuse määr 55,99% on seega kohtu poolt arvestatud eeldusel, et 3000 euro laenamisel 12 kuuks, intressimääraga 45,2965% võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus. 14.08.2021 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 56,04%. Praegusel juhul ei ületa laenu krediidi kulukuse määr (55,99%)

§ 4062lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
2. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55). Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 3  tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);  tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);  tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);  tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

1. Kohus selgitas 23.05.2025 määruses hagejale, et selleks, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue oleks õiguslikult perspektiivikas, peavad olema täidetud järgmised seadusest tulenevad nõuded, mida kohus kontrollib omal algatusel. Kohus palus kohtu selgituste valguses üle 4 vaadata kohtule esitatud tõendid. Hageja esitas 09.06.2025 ka täiendavad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
2. Hageja täiendavate selgituste (dtl 77-79) ja tõendite (dtl 123-125) kohaselt leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatud andmete kohaselt tugines krediidiandja kostja laenutaotlusele ja maksehäireregistri päringule. Muuhulgas on krediidivõimelisust hinnatud kostjaga läbiviidud telefonivestluse alusel (dtl 124). Hageja toob välja, et krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad või nähtavad või mida talle ei avaldata. Kostja laenutaotluse kohaselt oli tema igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks 50 eurot (dtl 123). 12.
3. Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. 12.
4. Hageja on väitnud, et krediidiandja kontrollis mh kostja arvelduskonto väljavõtet, kuid kohtule ei ole seda esitatud. Laenutaotluses märgitud ja maksehäireregistrist nähtuvad andmed ei ole piisavad, et selgitada välja tarbija tegelik varaline seisund. Konto väljavõtte põhjal olnuks võimalik tuvastada kostja varaline seisund, sh regulaarse sissetuleku ja rahaliste kohustuste ning majapidamiskulude suurus. Hageja esitatud telefonivestluse salvestise (kestus 3 minutit 45 sekundit; tõlge dtl 139–140) kohaselt küsis krediidiandja kostjalt tema töökoha ja finantskohustuste suuruse kohta, kuid ka telefonikõnes ei ole hageja selgitanud välja kõiki eelnimetatud andmeid. Krediidiandja ei ole ka kostja esitatud andmeid kontrollinud. 12.
5. Ka sellega, et tarbija saadud laenusumma ei olnud suur ja/või et tarbija on lepingu alusel teinud tagasimakseid, ei saa õigustada krediidiandja poolset hoolsuskohustuse rikkumist. Pelgalt maksete regulaarsest tasumisest ei saa järeldada, et tarbija oli laenu saamisel ka reaalselt krediidivõimeline. Tarbijal võib olla mitmeid väikelaenusid, mille tagasimaksmine talle kogumis üle jõu käib. Samuti võib tarbija laenu tagasi maksmiseks võtta uusi laenusid, mille tulemusel tarbija võlad üha suurenevad. Krediidivõimelisuse kontrolli eesmärk on sellist tagajärge vältida. 12.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlausaldaja ei järginud

§ 4034 lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsust.

Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal oli

§ 403

⁴ lg 4 ning KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama paragrahvi lõikest 4 tuleneb, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Nimetatud kohustuste täitmine ei ole kehtiva seaduse kohaselt seatud sõltuvusse laenusumma suurusest. Praegusel juhul ei nähtu, et krediidiandja oleks eelnimetatud kohustusi täitnud. 5 Kohtule ei ole peale kostja enda poolt laenutaotlusel märgitud ja telefonivestluses öeldud andmetele tõendeid kostja sissetuleku suuruse kohta ega selle kohta, millised olid kostja tegelikud rahalised kohustused, majapidamiskulud ja muud vältimatud kulud. 13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse

§ 4034

lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 94lg 2).

Seadusjärgne intressimäär vahemikus 14.08.2021–31.12.2022 oli 0%, vahemikus 01.01.2023–30.06.2023 2,5% ning vahemikus 01.07.2023–29.09.2023 4%. Hageja nõuab seadusjärgset intressi perioodi 24.04.2024–29.09.2023 eest summas 42,99 eurot. 14. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja krediidiandja poolt laenulimiiti 4022 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 3682,46 euro ulatuses, millest 1083,74 eurot on arvestatud põhinõude, 105,66 eurot muude kulude ja 2493,06 eurot intressi katteks. Inkassomenetluses on kostja tasunud veel 1407,42 eurot (dtl 76). Seega on kostja teinud võlgnevuse katteks tagasimakseid kokku 5089,88 eurot. Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid selgelt enam kui põhivõlgnevus ja seadusjärgne intress kokku, ei ole kostjal

§ 403

4 lg 7 kohaselt võlga ning hagejal puudub õigus

§ 108lg 1 kohaselt nõuda lepingu täitmist.

Kuigi poolte vahel oli kehtiv leping, on pooltevaheline võlasuhe praeguseks

§ 186p 1 kohaselt lõppenud kohase täitmisega.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb põhivõla nõue 1530,84 eurot ja intressi nõue 42,99 eurot rahuldamata. Rahuldamata jääb ka viivisenõue 90 eurot, kuivõrd kostja ei ole võlgnevuse täieliku tasumise tõttu sattunud võlgnevuse tasumisega viivitusse. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud. Seega puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kostjale otsuse kättetoimetamine
4. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kohtul kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 6