Obsah (9)

§ 47§ 49§ 15§ 18§ 45§ 46§ 53§ 54§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Edasikaebamise kord Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Leanika Tamm 28. jaanuar 20

§ 47lgd 1, 2).

10. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
2. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud
3. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
4. Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasu suuruseks 528,00 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot.
5. Hüvitada usaldusisiku tasu 528,00 eurot, millele lisandub käibemaks 126,62 eurot, kokku 654,72 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest ning kanda see JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole XXX Swedbankis.
6. Jõustunud lahend edastada resolutsiooni punkti 15 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
7. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. ASJAOLUD
8. Võlgnik H.I esitas 11.12.2025 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale enda maksejõuetusavalduse. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamis ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kogusummas ca 12766 eurot, erinevaid võlausaldajaid umbes 3 (Credit24, Multitude Bank p.I.c; Bigbank AS).
9. Pankrotihaldur esitas 15.11.2025 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab

§ 15ja pankrotiseaduse (Pankr

S) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. 3. Kohus võttis 22.12.2025 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku H.I usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Hillar Villersi, kes esitas 20.01.2026 kohtule aruande füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 17 tulenevalt. 4. Kohus korraldas

§ 18lg 1 teisest lausest tulenevalt ärakuulamise 23.01.2026.

Võlgnik elab lukoht XXX. Maaler XXX OÜ-s. Võlgnik töötab 0,4 kohaga tasuga 550 eurot 2 2-25-18992 kuus, ning teenib lisatasu. Harjutab last lasteaias käima. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Vastuväiteid usaldusisiku nimetamisele ei ole. Võlgnikule on kohustused arusaadavad ning talle on arusaadav, et ta peab teenima tulu või tegelema tulutoova tegevuse otsimisega ja tegema olulises ulatuses tagasimakseid võlausaldajatele, et kohustustest vabastamine oleks edukas. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankroti väljakuulutamine

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Hillar Villers 20.01.2026 koostatud ja kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. H.I teadaolevad kohustused on kolme võlausaldaja ees kokku 9 674,66 eur.
2. Võlgniku varaline seis Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX, konto saldo on 0 (raha välja võetud). Usaldusisikul ja pankrotihalduril puuduks ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole (võlgnikul on küll väärtpaberikonto, kuid selle saldo on 0,. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik töötab maksejõuetusavalduse kohaselt XXX OÜ-s (RK XXX osalise tööajaga (koormus 0,40). Kõik võlgniku teadaolevad sissetulekud on mittearestitavad. Võlgniku vastu olevad nõuded (sh nende põhjendatus, ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas võlausaldajate poolt) selguksid edasises pankrotimenetluses kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot.
3. Usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige sellest, et ta ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma võimekusega neid täita, millest johtuvalt on valdavas enamuses tekkinud kohustused. Samuti võlgnikul puuduvad sissetulekud, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi s. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Usaldusisiku kogutud andmetel on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes.
4. Eeltoodud andmete põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.
5. Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7. PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja.
8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude 3 2-25-18992 täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 66 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 14.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 15. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku H.I kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1-2).

16. Lähtudes

§-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita

§-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule 23.01.2026 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Hillar Villersi määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 20.01.2026 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab

§ 15ja Pankr

S § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (

§ 46

). Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Hillar Villersi. 17. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole 4 2-25-18992 usaldusisikule üle andma (

§ 47

lg-d 3-7).

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt resolutsioonis märgitud tähtajaks. 18. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Usaldusisiku tasu 19. Usaldusisik esitas 16.12.2025 kohtule usaldusisiku aruande pankrotimenetluses

§ 53

lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks ning taotluse usaldusisiku tasu kinnitamiseks ja menetlusabi saamiseks H.I maksejõuetusmenetluses. Usaldusisik märgib, et on kulutanud

§ 53

lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks 8 tundi tunnitasuga 150,00 eurot. Tasu arvestuslik suurus oleks 1 200,00 eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 288,00 eurot. Ajutise halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2025.a. 177,20 eurot (1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast), millele lisanduks käibemaks. Arvestades, et usaldusisik taotleb tasu hüvitamist riigi vahenditest, siis kohalduvad koosmõjus

§ 54lg 2, Pankr

S § 23 lg 4 ja lg 51 (viitega Justiitsministri 01.02.2021.a. määrusega kinnitatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“), millistest johtuvalt on riigi poolt hüvitatava tasu suurus 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunni kohta (ilma käibemaksuta). Seega taotleb usaldusisik tasu, milline vastab ainult riigi poolt hüvitatava tasu suurusele. Seega kokkuvõtvalt taotleb usaldusisik tasu määramist summas 528,00 eurot, millisele lisandub käibemaks 24% summas 126,72 eurot ja selle hüvitamist riigi poolt. 2. Usaldusisiku poolt kantud üldkulud menetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud usaldusisiku tasuga. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 ja

§ 54

lg 9 sätestatust taotleb usaldusisik tasu määramist büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 20. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 21.

§ 54

lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulud pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesoleva aruande koostamise ajal (so 2025 aastal) on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, 5 2-25-18992 mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
2. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1470,64 eurot (käibemaksuga).
3. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas määras ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et juhul, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 45lg 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu Pankr

S § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, s.o töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alamäär. PankrS § 65 lõikes 11 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta). Kuna halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest 33 eurot poole tunni kohta, siis käesolevas menetluses ei saa riigi vahenditest hüvitatav halduri tasu summa olla suurem, 891 eurot (13,5 tundi, ehk 27 pooltundi x 33 eurot). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib menetlusabi suurus ühes pankrotimenetluses olla käesoleval ajal 886 eurot (1x kehtiv kuupalga alammäär). Seega on antud menetluses lubatud halduri kulude katteks anda menetlusabi maksimaalselt 886 eurot, millele lisandub käibemaks. 25. Kuna käesoleval juhul puuduvad võlgnikul piisav vara ja sissetulek kogu taotletava usaldusisiku tasu maksmiseks, siis palub usaldusisik anda usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et puuduvad vahendid halduri tasu väljamaksmiseks, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 528,00 eurot, millele lisandub käibemaks 126,62 eurot, kokku 654,72 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 ja

§ 54lg 9 sätestatust taotleb usaldusisik tasu määramist büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb so. Jewe

Lex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank. 26. TsMS § 191 lg 1 järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse /allkirjastatud digitaalselt/ sKohtunik Leanika Tamm 6