← Eesti

2-25-22183/14

Obsah (7)§ 432§ 433§ 173§ 168§ 386§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Kohtujurist Erika Selter Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-22183 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hag

) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et hageja hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning käesolev menetlus lõpetada. 6.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 433võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

8.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 9. Vastavalt

§ 168

lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud, kuna poolte vahel on sõlmitud kokkulepe ja kostja I on võlgnevuse hagejale tasunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 2 2-25-22183 10.

§ 386

lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva määrusega võtab kohus vastu hageja loobumise ja lõpetab menetluse. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tuleb tühistada Pärnu Maakohtu 19.12.2025 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kanti AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse III jakku esimesele vabale järjekorrale kohtulik käsutamise keelumärge kostjale II B.W (isikukood XXX) ja Q.F-ile (isikukood XXX) ühisomandina kuuluvale kinnistule, aadressiga XXX (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX). 11.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja palub kohtul tagastada hagejale vastavalt

§ 150lg 2 p-le 2 pool tasutud riigilõivust s.o.

332,50 eurot ja kanda see hageja taotluses märgitud arvelduskontole. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 665 eurost pool, s.o 332,50 eurot ning tagastada see hageja taotluses märgitud arvelduskontole. Kohus selgitab, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. 12.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.