K OHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse kuupäev Harju Maakohus Antero Maksing 15. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-8299 Tsiviilasi SH avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määram

) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4.1.

§ 477

lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on kompromissi osalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus. 4.2. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 kohaselt kinnitamata.

Kompromissi osalised on kinnitanud teadlikkust

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada. 4.

1. Võttes arvesse, et avaldaja soovib menetluse lõpetamist tervikuna ja menetluse lõpetamise osas ei ole vastuväiteid ka menetlusosalistel, kes ei ole kompromissi osapoolteks, lõpetab kohus menetluse tervikuna kõigi menetlusosaliste suhtes.
2. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 ja kompromissi osapoolte kokkuleppest jäävad kõik nende menetluskulud nende endi kanda. 6. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades peab kohus sisuliselt kaaluma kõiki mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks. Seejuures on juurdepääsu asjade lahendamisel üheks olulisemaks põhimõtteks kõigi nende kinnisasjade omanike kaasamine, üle kelle kinnisasjade võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne alla, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi 3

§ 198

lg 3 esimese lause kohaselt kaasama puudutatud isikutena kõik puudutatud kinnisasjade omanikud (vt RKTKm 06.06.2023, 2214128, p 13 ja seal viidatud RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 13). Sellest tulenevalt ei nõustu kohus avaldajaga, et tema teiste puudutatud isikute kaasamist ei taotlenud ning nende vastu nõuet ei esitanud. Juurdepääsu määramise vaidluse eripärast tulenevalt ei esita avaldaja nõuet mitte ühegi isiku vastu, vaid üksnes juurdepääsu saamiseks (kindlaksmääramiseks) ning asjast puudutatud isikud kaasab

§ 198lg-st 3 tulenevalt kohus.

7. Juurdepääsu määramise asjades on

§ 172

lg 1 esimese lause tähenduses isik, kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma kinnisasja kasuks juurdepääsutee määramist. See ei välista menetluskulude jätmist selle puudutatud isiku kanda, kes vaidleb ilmselgelt põhjendatud avaldusele alusetult vastu (RKTKm 01.06.2022, 2-1920416, p 17). Samas annab

§ 172

lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997, p 21; RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20). 7.1. Kohtu hinnangul on praegusel juhul asjaolusid, menetluse käiku ja tulemust arvesse võttes õiglane menetluskulude jätmine solidaarselt avaldaja ja puudutatud isiku I kanda ning teistele menetlusse kaasatud menetlusosalistele nende taotlusel menetluskulude hüvitamine. Kuna lahend tehakse kokkuvõttes avaldaja ja puudutatud isiku I huvides ning kompromissi osapooled ei ole omavahelises suhtes leppinud kõigi ülejäänud menetluskulude kandmise osas kokku teisiti, tuleb kompromissis mitteosalenud puudutatud isikute menetluskulud jätta

§ 172lg 1 alusel solidaarselt avaldaja ja puudutatud isiku I kanda.

8. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks puudutatud isikute VI ja VII menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide põhjal.

§ 138

lg 1 järgi on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 järgi riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 2 järgi on muu hulgas asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. 8.

1. Põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks tuleb niisiis lugeda määruskaebustelt tasutud riigilõiv 2×100 eurot, samuti asjatundja arvamuse saamise kulud (vt RKTKm 03.11.2014, 3-2-1-93-14, p 22). Kohus määrab eelneva põhjal puudutatud isiku VI vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 436 eurot (asja läbivaatamise kulu 336 eurot ja riigilõiv 100 eurot) ja mõistab selle solidaarselt avaldajalt ja puudutatud isikult I välja. Puudutatud isiku VII vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab kohus 436 eurot (asja läbivaatamise kulu 336 eurot ja riigilõiv 100 eurot) ja mõistab selle solidaarselt avaldajalt ja puudutatud isikult I välja. 8.
2. Puudutatud isikute VI ja VII taotlusel tuleb avaldajalt ja puudutatud isikult I välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

9.

§ 150

lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja riigilõivu tasunud isiku arveldusarvele kuulub tagastamisele tasutud riigilõivust pool ehk 50 eurot. 4

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing, kohtunik 5