) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus selles nõudes lõpetatakse. 3. Kohus selgitab, et vastavalt
§-le 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 4.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille kohaselt jäävad kulud poolte endi kanda. 5.
lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. 18.06.2025 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1400 euro maksmisest. Kohu leiab, et kuivõrd pooled on sõlminud kompromissi, mille käigus soovitakse lõpetada ära samade poolte vahel kahes tsiviilasjas sama korteriomandiga (asukohaga XXX) seotud vaidlused, siis on põhjendatud vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võtab arvesse asjaolu, et nõue esitati ajal, kui hageja oli alaealine ja teda esindas eestkostja, hageja näol on tegemist mittetöötava õpilasega, kes on omandamas keskharidust ning kes on kompromissi sõlmimise tulemusel võõrandanud enda elukohaks oleva korteriomandi. Kuigi korteriomandi võõrandamisel on hagejal tekkinud rahalisi vahendeid, tuleb arvesse võtta, et hagejat on esindanud mõlemas menetluses lepinguline esindaja, kelle menetluskulud jäävad niigi hageja kanda. Seega jätab kohus hageja riigilõivu kulu riigi kanda. 6.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.