← Eesti

2-25-14076/5

Obsah (10)§ 367§ 326§ 162§ 174§ 138§ 175§ 218§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. detsember 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

(5)ASJAOLUD
  1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule
  2. augustil 2025 hagiavalduse F.R-i (kostja) vastu, mida täpsustas
  3. septembril
  4. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 112,86 eurot ja viivise 79,54 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõude (112,86 eurot) jäägilt alates
  5. septembrist 2025 kuni selle kohase tasumiseni määraga 24% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse
  6. septembri 2025 kohtumäärusega. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 11.10.2017 kliendilepingu nr 27702220, mille alusel Telia Eesti AS osutas kostjale teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest arvete alusel tasuma. Kostja ja Telia Eesti AS sõlmisid 28.09.2021 seadme Digiboks Arris VIP5305 kasutuslepingu nr 1401988 ja seadme Ruuter Technicolor DGA4330 kasutuslepingu nr
  7. Lisaks sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 28.09.2021 koduinterneti lepingu nr P04354434 ja TV-teenuse lepingu nr H
  8. Kostja jättis teenuse eest tasumata 112,86 eurot järgmiselt: arve nr 20220715590664, maksetähtaeg 20.08.2022, summas 8,81 eurot; arve nr 20220816344361, maksetähtaeg 20.09.2022, summas 3,56 eurot; arve nr 20220916897356, maksetähtaeg 20.10.2022, summas 100,49 eurot (sh kahjuhüvitis tagastamata seadme eest 99 eurot). Kuivõrd kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, ütles Telia Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles 21.09.
  9. Telia Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 13.11.
  10. Hageja nõuab seadme kasutuslepingust nr 1401988 tulenevat kahjuhüvitist 99 eurot, viidates seadmete kasutustingimuste p-le 4.4, mis sätestab, et kui klient ei ole tagastanud seadet 30 kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest, on Telia Eesti AS-il õigus nõuda kliendilt seadme tagastamise asemel lepingus määratletud suuruses kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest. Lepingust tulenevalt on kahjuhüvitis
  11. aastal 99 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 21.08.2022–22.09.2025 eest 79,54 eurot ja edasi viivise

§ 367järgi.

Telia Eesti AS-i üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt on Telia Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja nõuab viivist määraga 24% aastas.

  1. Kostjale toimetati
  2. augusti 2025 hagiavaldus koos lisadega,
  3. septembril 2025 esitatud hagiavalduse täpsustus ja
  4. septembri 2025 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte postkasti panekuga
  5. oktoobril 2025 (

§ 326järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

  1. novembril
  2. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Telia Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei kohaldu nendele lepingutele 3

(5)tarbijakrediidi sätted. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 4.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 5.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 5.1. Hagilt hinnaga 217,70 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot. 5.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 676 eurot (ilma käibemaksuta, dtl 87).

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, 2-15-13627/151 p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele 4 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hageja täiendas hagi, kuid suures osas hageja uusi asjaolusid välja ei toonud. Samuti arvestab kohus nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab

§ 218lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat.

Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). 4

(5)Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). 5.
  1. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 460 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 776 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 460 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 316 euro osas. 5.
  2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 6.

§ 178

lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 7.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.