← Eesti

1-20-2762/10

Obsah (11)§ 424§ 73§ 1573§ 64§ 65§ 69§ 68§ 50§ 55§ 83§ 85

1-20-2762 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2762 (20230200117) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 424

järgi vangistus 8 kuud

§ 73

lg 1, 3 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 3 kuud; 2) Harju Maakohtu 23.01.2019 otsusega nr 1-18-9768

§ 424

järgi vangistus 1 aasta,

§ 1573

järgi vangistus 6 kuud,

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta ja 2 kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva, mis asendati

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga 658 tundi tähtajaga 18 kuud.

Harju Maakohtu 19.10.2019 määrusega pikendati üldkasuliku töö tundide sooritamise tähtaega 6 kuu võrra kuni 24.01.2021. Seisuga 03.09.2020 tegemata üldkasulikku tööd 348 tundi. Advokaat Alar Neiland Z.R süüdistus

§ 424lg 2 järgi RESOLUTSIOON 1 1.

  1. Z.R süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 23.01.2019 otsusega nr 1-18-9768 mõistetud ja ära kandmata karistuse võrra, s.o üldkasuliku töö 348 tunni võrra, arvestusega, et üks üldkasuliku töö tund võrdub

§ 69

lg 6 sätete kohaselt ühe päeva vangistusega, s.o 11 (üksteist) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Z.R-ile mõistetud liitkaristuse, s.o tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva ärakandmist arvestada alates Z.R kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 24.02.2020. Z.R suhtes kohaldatud tõkend jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Z.R suhtes lisakaristust ja võtta Z.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks.

§ 55

kohaselt

§ 50

sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kolmanda isiku nõusolekul kolmandale isikule K L kuuluv ja Põhja prefektuuri politseiparklasse Rahumäe tee 6/1 Tallinnas teisaldatud mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (VIN kood: xxx).

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Asitõendid: 2 CD-plaati heli- ja videosalvestistega (ümbrikutes kriminaaltoimiku lk 93, 94) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Z.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - määratud kaitsjale Karine Nersesjan kohtueelsel menetlusel makstud tasu 122 (sada kakskümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 998 (üheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Z.R , 1-20-2762, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Z.R kinnipidamiskoha aadressile kinnipidamiskoha administratsiooni kaudu tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 2 kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Z.R süüdistatakse selles, et tema, olles 23.01.2019 karistatud Harju maakohtu poolt

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti, juhtis tahtlikult 24.02.2020 kella 03.57 ajal Tallinnas Vana Viru 14 asuva maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 0,91 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l lõplik tulem 0,82 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Z.R  liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/  korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Z.R korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 04.08.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav Z.R ja tema kaitsja Alar Neiland sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. Lähtuvalt

§ 65

lg 2 suurendada mõistetud 7 kuud vangistust Harju maakohtu 23.01.2019 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 348 tundi üldkasulikku tööd, mis lähtuvalt

§ 69

lg 6 asendada 348 tundi üldkasulikku tööd, arvestusega, et ühele tunnile üldkasulikku tööd vastab üks päev vangistust, seega võrdub 348 tundi üldkasulikku tööd vangistusega 11 kuud ja 18 päeva, ning mõista liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva vangistust. Lähtuvalt

§ 68

lg 1 koheselt lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ehk lugeda karistuse kandmise alguseks 24.02.2020, mil Z.R on kahtlustatavana kinni peetud. Lähtuvalt

§ 50

lg 1 p 1 lisakaristusena võtta Z.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. LS § 127 alusel on Z.R kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Konfiskeerimisele kuuluv vara:

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kolmandale isikule K L kuuluv mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx. Asitõendid: CD – plaadid (2 tk) heli- ja videosalvestistega jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde lähtuvalt KrMS § 126 lg 3 p

  1. 3 Kriminaalmenetluse kulud: Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma riigituludesse lähtuvalt KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, 9  määratud kaitsjale Karine Nersesjan tekkinud kulud kokku summas 122, 4 eurot /tlk 50 – 51/. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha (lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 on sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära) ehk 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud ja sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiste maksetena. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.