1-14-9185/50

(11240104248)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova erakorraline ettekanne nr 8-3/13028-1 A.A suhtes Hooldusalune A.A isikukood XXX ; elukoht XXX; XXX; määratlemata kodakondsus; põhi haridus; emakeel vene keel; töökoht XXX kriminaalkorras karistatud: - 04.11.2014 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, rakendades KrMS § 238 lg 2, KarS 69 lg 1, 3, 4, § 75 lg 1 sätteid vangistusega 4 kuud mis oli asendtud ÜKT-ga 240 tuni ulatuses. Tõkend vahistamine, isik on kinnipeetud 01.11.2019 Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova kriminaalhooldusalune A.A 13.11.2019 RESOLUTSIOON Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekanne nr 8-3/13028-1 A.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. KarS § alusel pöörata täitmisele A.A Viru Maakohtu 04.11.2014 kohtuotsusega nr 1-14-9185 mõistetud karistus - 4 (neli) kuud vangistust. 1 1-14-9185 Vangistuse kandmise alguseks lugeda 01.11.

1. Tõkend, vahistamine, jätta kuni käesoleva karistustähtaja saabumiseni muutmata. kohtumääruse jõustumiseni või Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Vi ru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 04.11.2014 kohtuotsusega tunnistati A.A A.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku . võrra lgKarS 1 alusel § 69 asendati A.A-le mõistetud karistus üldkasuliku tööga 240 tunni ulatuses ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö teostamise ajaks kohusta ti A.A-d järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § s 75 lg 1 sätestatule. Ta oli kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu 04.11.2014 kohtuotsus jõustus 12.11.
2. 14.04.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne ettepanekuga pöö mA.A-le õistetud karistus , kuna täitmisele A.A on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 14.04.2015 käis A.A viimati registreerimisel 20.01.2015 . A.A Kroštš enko ei ilmunud registreerimisele 27.02.2015, 10.03.2015, 24.03.
3. Kodukülastus hooldusaluse elukohta toimus 02.04.
4. Fonoluku kaudu keegi ei vastanud, telefon oli välja lülitatud. Kriminaalhooldusalune ei ole sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku võtta A.A vahi alla juhul, ei ilmu kui isik mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse. A.A ei ilmunud 29.04.2015 toimunud istungile, kohtukutse toimetati talle kätte ema kaudu 17.04.
5. S üüdimõistetu ei teatanud mitteilmumist takistavatest asjaoludest. Kohus kohaldas A.A suhtes sundtoomist. Järgmine kohtuistung toimus 26.05.
6. Sundtoomine ebaõnnestus, kuna politsei ettekande kohaselt oli isiku asukoht neile teadmata. 28.05.2015 määras Viru Maakohus kuulutada süüdimõistetu A.A tagaotsitavaks ning vahistada alates tema kinnipidamisest kuni karistuse täitmisele pööramise küsimuse otsustamiseni Viru Maakohtus. Politsei- ja Piirivalveame ti 27.11.2015 vastusest kohtupäringule nähtub, et 2015 lahkus tagaotsitav Saksamaale ja mobiiltelefoni kasutas Eesti piirkonnas 2015 märtsis. Muu informatsioon puudub ja isiku asukoha koht Saksamaal ei ole tuvastatud. 31.01.2018 koostas Viru Maakohus Dmitri A.A suhtes Euroopa vahistamismäärus e. 01.11.2019 saabus Politsei- ja Piirivalveameti teade, et 06.11.2019 jõuab A.A A.A 2 1-14-9185 konvoiga Tallinna lennujaama kell 14:
7. 06.11.2019 koostati kinnipidamisprotokoll, mille kohaselt peeti samal päeva Tallinna lennujaamas kinni A.A-l ning isik toimetati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri arestimajja. 06.11.2019 ärakuulamisel väitis A.A , et ta ei teadnud kohtuistungi ajast. Viru Maakohus jättis A.A A.A suhtes valitud tõkendi muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 13.11.2019 toimunud kohtuistungil kandis kriminaalhooldusametnik ette erakorralise ettekande ning palus A.A-le mõistetud karistus täitmisele pöörata . Lisaks ettekandes märgitule lisas kriminaalhooldusametnik, et kohtuistungil ilmnenu kohaselt elas isik Saksamaal, kuid välisriiki minekuks ei ole ta luba taotlenud. A.A selgitas, et ta ei elanud aadressil XXX. Ta ei ole kordagi kriminaalhooldusametniku juures käinud. Ei saanud kätte ühtegi dokumenti, ega teadnud kuhu ja millal ilmuda. Toimikus olevad dokumendid ei ole tema allkirjastatud. Samuti ei ole toimikus olevad selgitused tema kirjutatud. Samas vahepeal möönis, et kriminaalhooldajale antud selgitused on siiski tema kirjutatud. Ta palus vangistust mitte täitmisele pöörata. On valmis tegema üldkasulikku tööd. Tal on perekond ja töökoht. Ta ei tegele enam kriminaalsete tegevustega. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek A.A suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. A.A-le etteheidetavaks rikkumiseks on registreerimiskohustuse mittetäitmine ja üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumine. A.A tunnistas, et ta ei ole üldkasulikku tööd teostanud ega registreerimisel käinud (erinevalt kriminaalhooldusametnikust väitis ta, et pole ühelgi registreerimisel käinud), kuid ta ei pea seda rikkumiseks, kuna ei ole saanud kätte ühtegi kutset ega teadnud millal ja kuhu ilmuda tuleb. Kohtu hinnangul on need väited kohtuistungil uuritud materjalide kummutatud. Süüdimõistetu sõnul ei saanud ei tema ise ega tema ema kätte ühtki kriminaalhooldusametniku ja kohtu saadetud dokumenti. Samas kohtuistungil viibinud süüdimõistetu ema kinnitas 29.04.2015 kohtuistungi kutse kättesaamist ning tema allkirja õigsust vastaval väljastusteatisel. Lisaks olid süüdimõistetu selgitused ebajärjekindlad. Algselt väitis ta, et ükski kriminaalhooldusametniku juures tema nimelt allkirjastatud dokument (registreerimisleht, üldkasuliku töö sooritamise ajakava, seletuskiri) ei ole tema poolt allkirjastatud ning ta ei ole kordagi kriminaalhooldusametniku juures käinud. Isikule näidatud dokumentidega tutvudes ta ühel hetkel möönis, et kriminaalhooldajale antud seletus on siiski tema poolt kirjutatud. Vastuolulised olid A.A selgitused ka tema allkirja 3 1-14-9185 visuaalse kuju osas. Dokumentidega tutvudes väitis ta esmalt, et tema allkiri on hoopis teistsuguse väljanägemisega. Hiljem märkis, et need on sarnased. Võrreldes kriminaalhooldusametniku juures allkirjastatud dokumentidel olevaid allkirju isiku elamisloa koopial oleva allkirjaga, tuleb nõustuda, et need on visuaalselt sarnased. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu väited ka eluliselt ebausutavad. Puudub igasugune alus eeldada, et kellelgi teisel oli motiiv süüdimõistetu allkirju ja seletusi võltsida ning luua seeläbi ettekujutus, et isik on käinud kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel, leppinud kokku üldkasuliku töö sooritamise ajakava ning andnud ajakava rikkumise kohta selgitusi ning esitanud sealjuures kriminaalhooldusametnikule ka A.A elamisloa koopia. Asjaolu, et need dokumendid on siiski süüdimõistetu enda poolt allkirjastatud kinnitab ka tõik, et tema enda sõnul suundus ta Saksamaale elama 14.03.
8. Samast perioodist alates katkevad ka väidetavad registreerimisel käimised ning vastavad kinnitused. Registreerimislehe andmetel toimus viimane registreerimine 20.01.
9. Taoline ajaline kokkulangevus kinnitab, et enne Eestist lahkumist käis süüdimõistetu isiklikult registreerimistel. Kõike eelöeldut kogumis arvestades on kohus seisukohal, et paika ei pea süüdimõistetu väited, mille kohaselt ta ei ole kordagi registreerimisel käinud ega üldkasuliku töö ajakava kokku leppinud. Kriminaalhooldusametniku esitatud dokumentide pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et süüdimõistetu käis ajavahemikul 27.11.2014 – 20.01.2015 neljal korral registreerimisel ning 05.12.2014 allkirjastas üldkasuliku töö teostamise ajakava perioodiks 09.12.201408.01.
10. Tema enda poolt 09.01.2015 antud seletuse kohaselt ta sel perioodil üldkasulikku tööd ei sooritanud. 20.01.2015 registreerimisel lepiti kokku uus registreerimise aeg 27.02.
11. Kuid sinna süüdimõistetu ei ilmunud. Arusaamatul põhjusel hakkas kriminaalhooldusametnik seejärel isikut otsima aadressilt XXX, kuigi talle oli teada, et süüdimõistetu tegelik elukoht on XXX (vt nt 09.01.2015 seletus). Viimane ei väära aga fakti, et A.A käis varasematel registreerimistel, leppis kokku üldkasuliku töö teostamise aja ja koha ning omas ühtlasi ka kriminaalhooldusametniku kontaktandmeid. Ülaltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et etteheidetavad rikkumised on aset leidnud. Seega esinevad formaalsed alused A.A mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Lisaks selgus kohtuistungil, et isik lahkus Eesti Vabariigist 14.03.2015 ning suundus elama Saksamaale. Kriminaalhooldusametnikult ta selleks eelnevalt luba ei küsinud. Rikkumisele reageerimise üle otsustamisel ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on pikaajalise kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumisega. Erakorralise ettekande esitamisest kuni isiku kinnipidamiseni möödus peaaegu 5 aastat. Sealjuures ei ilmunud süüdimõistetu vabatahtlikult ka kohtuistungile. Isegi kui oletada , et isik võis mitte teada 29.04.2015 kohtuistungi aega ja koh ta, ei tühistaks antud asjaolu kohtuotsuse täitmise kohustust ehk üldkasuliku töö tegemise ja registreerimisel käimise kohustuslikkust, millest isik oli teavitatud nii kohtuotsuse kulutamisel, kui ka kriminaalhooldusosakonnas esmakohtumisel. Registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna kontrollnõude eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle ning mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Registreerimiskohustuse rikkumine takistab ka teiste käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste ning üldkasuliku töö täitmise kontrolli. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja süüdimõistetu seletusi, on kohus veendunud, et A.A hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ning ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud A.A l registreerimiskohustust täita . Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vang istuse täitmisele pööramiseks. 4 1-14-9185 Seonduvalt üldkasuliku töö tegemisega leiab kohus, et registreerimiskohustuse rikkumisest tulenevalt on kujunenud olukord, kus kriminaalhooldajal puudus pärast esimese ajakava täitmata jätmist võimalus leppida kokku uut üldkasuliku töö sooritamise ajakava ning süüdimõistetu ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulik ku tööd . Kuivõrd süüdimõistetu jättis teadlikult registreerimisele ilmumata, on kohtu hinnangul tegemist üldkasuliku töö sooritamisest tahtliku kõrvalehoidumisega. Lisaks ilmnes kohtumenetluse käigus, et A.A lahkus 14.03.2015 Eestist ning rikkus seeläbi KarS § 75 lg 1 p 6 sätteid. Ta ei kooskõlastanud kriminaalhooldusametnikuga Eestist lahkumist. Seega on A.A pannud toime eriliigilised kkumised, rimillega väljendab enda hoolimatut suhtumist õiguskorda ja talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses olles. A.A senine käitumine näitab, et ta eirab kohtuotsuse täitmist teadlikult ja süstemaatiliselt ega ole valmis tegema väiksemaidki jõupingutusi kohustuste täitmiseks. Viimast kinnitab ka asjaolu, et A.A lahkusjättes Eestist kriminaalhooldusametniku sellest teavitamata. Tegemist ei ole kohustusega, mille täitmine nõuaks suuremat panustamist, mistõttu näitab selle eiramine hoolimatut suhtumist kohtuotsuse täitmisesse. Asjaolu, et süüdimõistetu lahkus ilma teavitama Eestist ja hoidus seeläbi aastaid kohtuotsuse täitmisest kõrvale, annab alust eeldada, et vabadusse pääsedes võib isik uuesti Eestist lahkuda ning seetõttu ei pea kohus võimalikuks kaaluda vangistuse täitmisele pööramise alternatiivsete meetmete kohaldamist. Kohtuistungil taotles süüdimõistetu üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamist. Arvestades KarS § 69 lg -s 3 sätestatud maksimaalset üldkasuliku töö sooritamise tähtaega (kaks aastat), puudub antud juhul KarS § 69 lg -st 6 tulenevalt ka seaduslik alus üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et A.A hoidusja tahtlikult süstemaatiliselt käitumiskontrolli teostamisest kõrvale. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine kohtu hinnangul otstarbekas ning lg-stKarS 6 § lähtuvalt tuleb A.Ale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.11.2014 kohtuotsusega nr 1-14- 9185 mõistetud karistus - 4 kuud vangistust – täitmisele pöörata. Politsei- ja Piirivalveameti 01.11.2019 teatisest võib järeldada, et isik peeti kinni 01.11.2019, mistõttu tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 01.11.
12. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg -st 1 ja 2, 432 lg-st
13. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5