Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi 1-21-8864 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022, Tallinn Katrin Tron 1-22-8864 Kohtukoosseis Kohtunik Pir

§ 424

lg 1 järgi Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav T.N , ik: XXX; elukoht: xxx; xxx; emakeel xxx keel, xxx; xxx ; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi

1. Tõkend – ei kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 1011.08.21 s.o kokku 2 päeva. Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada T.N

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.08.202111.08.2021 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 4 alusel määrata T.N-ile lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada T.N ´i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 14.02.2022.a.

1. Tõkendit ei kohaldatud.
2. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse T.N-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud 97.20 eurot. Kohus märgib, et kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suurus 876 eurot, kuid alates
3. jaanuarist
4. a on see tõusnud 981 euroni. Kuna tegemist on kriminaalmenetlusõiguse normiga, tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemisel ajal kehtivat õigust. Kokkuleppe sõlmiti 22.12.2021 ning asja arutatakse
5. aastal kohtust tulenevatel põhjustel. Seetõttu leiab kohus, et sundraha summas 105 -2- eurot tuleb jätta riigi kanda ning mõistab süüdistatavalt välja kokkuleppes märgitud sundraha summas 876 eurot. Menetluskulusid absoluutsummas 973.20 eurot on süüdistaval võimalik tasuda võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 81.10 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
6. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega T.N-ile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud eposti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
7. Asitõendid: puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: T.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.08.2021.a kella 05.43 ajal Harjumaal, Keilas, xxx maja juures suunaga xxx maja poole mootorsõidukit xxx reg/nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,20 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 1,10 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega T.N pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-3- Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kohtus süüdistatava karistuseks vangistust 8 kuud.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /10-11.08.21/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 7 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör taotles kohtus isik karistuse kandmiselt vabastada järgmiselt: Kohaldades

§ 74

lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav T.N ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada T.N käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuistungil jäi süüdistatav T.N sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud vastavalt kokkuleppes kokku lepitule. Osa sundrahast jättis kohus riigi kanda.Välja mõistetavaks määras kohus menetluskulud määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses kogusummas 97.20 eurot ning sundraha 879 eurot, mida on T.N ´il võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest. -4- Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb T.N süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub Kr

MS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -5-