2-25-19145/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-19145 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi N. K. hagi J. K. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
3. jaanuar 2026 Menetlusosalised Hageja: N. K. (ik XXX, aadress XXX; e-post: XXX) Kostja: J. K. (ik XXX, aadress XXX; e-post: XXX) RESOLUTSIOON
4. Rahuldada N. K. hagi.
5. Lahutada J. K. ja N. K. abielu, mis on sõlmitud 16.03.2022 .a Jõhvi notar A. L. poolt ja mille kohta on antud tõend nr 115/2025/
7. Jätta J. K.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „K.“.
8. Jõustunud tegemiseks. kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 HAGEJA NÕUE
9. N. K. esitas 11.11.2025.a. Viru Maakohtule hagiavalduse J. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu sõlmiti 16.03.2022.a. kui hageja viibis vanglas. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud üle kahe aasta tagasi ning pooled omavahel ei suhtle. Katsed abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas, ei ole õnnestunud, kuna J. K. keeldub suhtlemast ning välistab igasuguse koostöö. Hagejal on tekkinud uus suhe ning soovib seda ametlikult kinnitada. Kohtuistungil 8.01.2026.a. jäi N. K. abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et abielusuhteid praktiliselt pole olnudki, abielu sõlmiti selleks, et vanglas pikaajalisi kohtumisi saaks. Praeguseks pooled ei suhtle ning abielusuhete taastamine ja säilitamine võimalik ei ole. Hagejal on uus suhe ning planeerib suvel uuesti abielluda. J. K. SEISUKOHT
10. J. K. kohtuistungile
11. detsembril 2025 ning
12. jaanuaril 2026 ei ilmunud. Kohtunik kuulas J. K. ära telefoni teel 13.01.2026.a. J. K. ütles, et abielu lahutamisega nõus ei ole. Kostja märkis, et käis kaks aastat N. K.ga kohtumistel vanglas, midagi halba talle teinud ei ole ning leiab, et ei pea lahutusega nõustuma. Kostja lisas, et abielu ajal pettis N. K. teda teise naisega ning seda ta taluma ei pea. Küsimusele, kuidas näeb edasist abielu kui suhtlust ja suhteid teise poolega ei ole, vastas J. K., et juhul kui ta perekonnanime vahetama ei pea, võib abielu lahutada. Raha dokumentide vormistamiseks tal ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
14. J. K. ja N. K. abielu sõlmiti 16.03.2022 Jõhvi notar A. L. poolt ja selle kohta on antud tõend nr 115-2025/791 (dtl 4).
15. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
16. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuigi J. K. vaidles esmalt abielu lahutamisele vastu, tuleneb mõlema abikaasa selgitustest, et abielusuhteid ei ole (üldse ei suhtle). Ka J. K. kinnitas, et N. K.l on teine naine. N. K. sõnul on tal uus suhe soovib ta suvel abielluda. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
17. Poolte selgitustest tulenevalt on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Kohus on seisukohal, et abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus abielu sõlmiti selleks et saada pikaajalisi kokkusaamisi, on suhete tekkimine / säilimine juba eos määratud lõppemisele. 2 Käesolevaks ajaks on N. K.l uus suhe ning abielu säilitamist / abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea. J. K. nõustus abielu lahutamisega juhul kui tal säilib praegune perekonnanimi ning ta ei pea uuesti dokumente vormistama. Ka see näitab kohtu hinnangul, et kostjat ei huvita sedavõrd abielusuhted kui lahutusega kaasnevad võimalikud kulutused. seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul abielu säilitamine võimalik ei ole ning asjaoludest tulenevalt abielu lahutamine mõistlik ja põhjendatud.
18. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. J. K. avaldas soovi jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi „K.“.
19. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
20. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3