← Eesti

2-25-20139/5

Obsah (10)§ 82§ 397§ 101§ 113§ 4034§ 14§ 1§ 402§ 403§ 94

act OÜ hagiavaldus O.S vastu võlgnevuse nõudes 5 547.61 eurot Hagi hind Menetlusosalised Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: XXX); Ko

§ 82

lg 7 mõttes, 26.06.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 11.07.2025. 2

(7)2-25-20139 2. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 11079 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 6 078.51 eurot. Peale lepingu ülesütlemist tasus kostja 200 eurot, mille hageja arvestab täies ulatuses põhinõude katteks. Seega Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 4 800.49 eurot (11 079 eurot – 6 078.51 eurot – 200 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista. 3.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 78.33 eurot (kostja poolt teostatud maksest põhinõude katteks, so alates 08.01.2025 kuni lepingu ülesütlemiseni 11.07.2025). 4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist

§ 113lg 1 alusel.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisumma jäägilt alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 12.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.11.2025 seadusjärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 181.55 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 25.11.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 10,15% aastas. 5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (

§ 4034) järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta.

Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita.

§ 14

lg 2 ja § 4034 lg 3 teine lause kohustavad krediidivõtjat esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe oma andmete osas. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas Kostja, et ta on esitanud krediidiandjale kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja Laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab 3

(7)2-25-20139 tagastada krediiti.

§ 4034

lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata 6. Hageja palub vastavalt

§-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4 800.49 eurot, intressi 78.33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 181.55 eurot ja viivised

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4 800.49 eurot alates 25.11.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

  1. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  2. Viru Maakohus võttis 24.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtudokumendid e-posti vahendusel 03.12.2025 kätte saanud. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja esineb alus hagi rahuldamata jätmiseks.
  4. Hageja on taotlenud kostja poolt hagile vastamata jätmisel asjas eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ei ole hagile vastanud. Samas käesoleval juhul ei ole kostja vastuse esitamata jätmisel asjas tähtsust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
  5. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu
  6. detsembri 2009 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Ühtlasi peab kohus Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt omal algatusel kontrollima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (
  7. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18).
  8. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 12.06.2018 esialgse laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas. Kokku esitas kostja 46 taotlust krediidi väljastamiseks. Laenulepingu loeb hageja poolte vahel sõlmituks 12.06.
  10. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija

§ 1lg 5 mõttes, kes võttis krediiti väljaspool majandustegevust. 4

(7)2-25-20139 14. Kostja pole hagile vastanud, mistõttu tuleb lugeda tema poolt omaksvõetuks järgmised faktilised asjaolud: 1) Multitude bank p.l.c (Ferratum Bank) ja kostja sõlmisid 12.06.2018 tarbijakrediidilepingu krediidi ülempiiriga 3 000 eurot, intressimääraga 49.09% aastas, krediidi kulukuse määr 61.79% aastas, tagasi maksmine 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummaksena, milleks on; (
  1. a)5% kliendi poolt võlgnetavast summast (krediit koos teenustasudega) või (
  2. b)10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem, lepingutasu 0 eurot. Esimene väljamakse tehti kostjale 12.06.2018. 22.01.2020 pooled muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale Lepingu üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot. 23.08.2023 muutsid pooled laenulepingu tingimusi ja sõlmisid lepingu LISA laenulimiidi suurendamiseks ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot. Muus osas pooled lepingutingimusi ei muutnud.; 2) Kostja on tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses, mistõttu vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

3) Hagiavalduse ja hagi lisa nr 8 (dtl 84-89) järgi kasutas kostja krediiti kokku 11 079 eurot ja tegi krediidilepingu katteks tagasimakseid kokku summas 16 809.50 eurot, millest krediidisumma katteks on loetud 6 078.51 eurot, inkassomenetluses on tagasi makstud veel 200 eurot; 4) Kostja jäi lepingu täitmisega viivitusse alates aprillist 2025.a, seda vähemalt kolme, so aprilli, mai ja juuni osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti lepingute ülesütlemise hoiatus ja anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 11.07.2025 saadeti kostjale teatis lepingu lõpetamise kohta. 15.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 403

4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud 5

(7)2-25-20139 tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 16. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25). 17.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

  1. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.
  3. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning registrite nagu Rahvastikuregister ning Creditinfo poolt hallatav maksehäirete registri andmetele. Hagejal oli

§ 4034

lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on tuginenud üksnes kostja poolt esitatud andmetele laenutaotluses ja avalike registrite andmetele. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja 6

(7)2-25-20139 krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

Üksnes avalike registrite andmete põhjal ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada kostja võimaliku finantsilise riskikäitumise kohta. Vastavalt

§ 4034

lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 20. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi.

4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). 21.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodi alates 12.06.2018 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas, 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas, 01.01.2024 kuni 30.06.2024 4.50% aastas, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 4.25% aastas, 01.01.2025 kuni 30.06.2025 3.15% aastas ja 01.07.2025 kuni 11.07.2025 2.15% aastas.
  3. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 11 079 eurot ja on tagasi maksnud 16 809.50 eurot ehk on tasunud 5 730.50 eurot üle. Kuivõrd lepingu kehtivuse perioodil kujunes intressi summaks seadusjärgse intressi alusel 1 025.63 eurot, on tagasimaksete alusel tasutud ka seadusjärgne intress. Sellises olukorras ei pea kohus võimalikuks kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevust ega intressi rohkem välja mõista. Seoses krediidilepingu intressi osas tühiseks muutumisega ei ole leping kostjaga lõppenud ülesütlemisega. Leping on lõppenud kohustuste täitmisega, mistõttu ei tekkinud hagejal ei põhinõude ega viiviste väljamõistmise nõuet. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulud
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
  5. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov 7

(7)2-25-20139 Kohtunik 8
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.