Obsah (7)

§ 149§ 23§ 218§ 2§ 7§ 232§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-1860 Kohtuasi Y.Z-i kaebus Talli

) 232 lg 1). 3.

1. Ebaõige on võlgniku arusaam, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse täitemenetlus täiteasjas nr 025/2018/
2. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on täiteasi 025/2018/2551, mis on alustatud sissenõudja 12.11.2018 täitmisavalduse alusel Tallinna Halduskohtu 21.06.2017 määrusega (haldusasi nr 3-15-2035) kinnitatud kompromissi täitmiseks. Kompromiss tehti 08.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/526-38 kohta. Kohtutäitur Kaire Põlts arestis võlgniku kinnisasjad (registriosa nr 18478001 ja nr 19702801) ja tulenevalt sellest, et 31.01.2019 vastutusotsusest tulenevaid nõudeid tagavad kohtulikud hüpoteegid, esitas sissenõudja 16.08.2019 kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse sooviga osaleda kinnisasjade müügist saadava tulemi jagamises kui hüpoteegipidaja. Võlgniku kinnisasjadele sissenõude pööramine on hagi tagamise korras peatatud, mistõttu ei ole sissenõude pööramine võlgniku kinnisasjadele juba aastaid võimalik olnud. 3.
3. Kinnisasjale sissenõude pööramisega menetlusega ühinemise avaldus (

§ 149

lg 1) ei ole täitmisavaldus MKS § 130 lg 2 ning

§ 23ja § 23 2 lg 1 tähenduses, nagu võlgnik näib arvavat.

Ühinenud sissenõudja saab võimaluse osaleda kinnisasjale sissenõude pööramise protsessis ja tulemi jaotamises, mitte aga muu vara suhtes toimuvas menetluses. Kinnisasja arestinud kohtutäitur ei tee ühinenud sissenõudja nõude täitmiseks muid täitetoiminguid. 2 2-25-1860 3.

1. Väär on võlgniku väide, nagu ei saaks puudutatud isik II täiteasjas nr 025/2018/2551 sissenõudjana osaleda ilma, et kohtutäitur Kaire Põlts oleks teinud otsust puudutatud isiku II sundtäitmisega ühinemise kohta.
2. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. 4.
3. Vaidlust ei ole, et 31.01.2019 vastutusotsus vastab täitedokumendile kehtestatud nõuetele. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse, mida kohtutäitur on täiteasjas nr 027/2024/4611 teinud. Vaidlust ei ole, et täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel algatatud sissenõudja nõue täiteasjas nr 027/2024/4611 on tasumata. Väär on võlgniku väide, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse täitemenetlus ka täiteasjas nr 025/2018/
4. 4.
5. Võlgnik ei ole järginud kohtule kaebuse esitamisel

§ 218nõudeid.

Kaebaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust taotlustega kohtutäitur Risto Sepa 05.12.2024 täitmisteate tühistamiseks täiteasjas 027/2024/

1. Sellekohase kaebuse on võlgnik maakohtule esitanud kohtutäiturile eelnevalt kaebust esitamata. Maakohtu määrus
2. Maakohus jättis 21.03.2025 määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. 5.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaielnud menetlusosalise järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille maakohus luges viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - 12.11.2018 täitmisavalduse nr 1811120069 kohaselt palus puudutatud isik II pöörata täitmisele haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Vastutusotsuse täitmise tagamiseks on kinnistud nr 18478001 ja 19702801 koormatud Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulike hüpoteekidega; - 16.08.2019 esitas puudutatud isik II kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse

149 lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks ja kinnisasjale sissenõude pööramiseks puudutatud isiku II kasuks. 29.03.2018 on seatud puudutatud isiku II avalduse nr 13-7/00861-3 alusel võlgnikule kuuluvatele kinnisasjadele (registriosa nr 18478001 ja 19702801) ja 02.12.2014 avalduse nr 13-7/00526-9 alusel kinnisasjale (registriosa nr 19702801) kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud puudutatud isiku II nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad 31.01.2019 vastutusotsusest; - 05.12.2024 teate kohaselt on kohtutäitur Risto Sepp avanud täiteasja nr 027/2024/4611, mille raames menetletakse puudutatud isiku II nõuet. Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks puudutatud isiku II 31.01.2019 vastutusotsus haldusasjas 13-7/00861-16. 05.12.2024 on koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. 5.2. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituril ei olnud alust keelduda täitemenetluse algatamisest. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendina sissenõudja 31.01.2019 vastutusotsuse haldusasjas 13-7/00861-16. Vastutusotsus on täitedokument

§ 2lg 1 p 12 kohaselt.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli kohtutäituril täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning kohtutäituril ei olnud

§ 7

lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes alust täitemenetluse algatamisest keelduda (RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 10). 3 2-25-1860 5.3. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt esitas puudutatud isik II 16.08.2019 kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse

149 lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks ja kinnisasjale sissenõude pööramiseks.

§ 149

lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Maakohus asus seisukohale, et

§ 149

eesmärk on eelkõige osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, mitte aga täitedokumendi tavapärasele sundtäitmisele andmine teise kohtutäituri menetlusse (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 12). Maakohus tuvastas täitemenetluse registri vahendusel, et täiteasjas 025/2018/2551 on täitmisel Tallinna Halduskohtu 15.06.2017 kohtuotsus asjas nr 6-4/01890-

1. Seega on ekslik võlgniku seisukoht, et 31.01.2019 vastutusotsus 13-7/00861-16 on juba täitmisel täitemenetluses 025/2018/
2. Määruskaebus
3. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 22.01.2025 otsus, 05.12.2024 täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning lõpetada täitemenetlus nr 027/2024/
4. Menetluskulud palub võlgnik jätta menetlusosaliste endi kanda. 6.
5. Sissenõudja nõue on
6. aastast täitmisel (mitte täidetud) täitemenetluses nr 025/2018/2551, mistõttu oli lubamatu sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse algatamine. Võlgniku hinnangul ei ole aegumise kontekstis oluline mitte see, kas sissenõudja esitas täitmisavalduse või täitemenetlusega ühinemise avalduse põhjusel, et täitemenetlus võlgniku suhtes oli sissenõudja nõude alusel juba alustatud, vaid see, et sissenõudja on juba esitanud vaidlusalusest vastutusotsusest tuleneva nõude täitemenetluses. 6.
7. Võlgnik ei nõustu maakohtuga, et

§ 149

eesmärk on osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, mitte aga täitedokumendi tavapärasele sundtäitmisele andmine teise kohtutäituri menetlusse.

§ 149

eesmärgiks ei ole anda sissenõudjale mingisuguseid eriõiguseid, mis võimaldaksid sissenõudjal paralleelselt sama kinnisasja suhtes täitemenetluse läbiviimist. Sissenõudja õigused on tagatud sellega, et kui täitur peaks menetluse enne kinnisasja müüki lõpetama, saab sissenõudja täitemenetlust jätkata (

§ 149lg 3).

Olukorras, kus kohtutäitur Kaire Põlts ei ole menetlust lõpetatud, puudus sissenõudjal mistahes põhjus ja õiguslik alus täiendava täitemenetluse algatamiseks. 6.3.

§ 149

lg 2 alusel on täitemenetlusega ühinenu puhul tegemist sissenõudjaga ja ühinenud sissenõudjal on kõik samad õigused, mis on sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti (TlnRnKm 03.09.2013, 2-13-22571, p 21). Siinsel juhul on puudutatud isik II täitemenetluses nr 025/2018/2551 juba sissenõudjaks ning seega oleks ta täitemenetluses nr 027/2024/4611 sissenõudjaks sama nõude osas, mida juba täidetakse eelnevalt algatatud täitemenetluses. 6.

1. Võlgniku hinnangul on ebaõiglane, et menetluskulud jäeti tervikuna võlgniku kanda. Võlgnik palub jätta kulud poolte endi kanda. Arusaamatuks jääb eraldiseisva täitemenetluse algatamise eesmärk, millega kaasnevad mh täiendavad kulud teistkordse dubleeriva täitemenetluse läbiviimisega. Võlgnik ei ole enda õigusi kuritarvitanud. Võlgniku jaoks on tegemist õiguslikult ebaselge olukorraga. Isegi, kui kohtu hinnangul on kohtutäitur käitunud formaalselt korrektselt, siis on võlgnik kohtusse pöördunud sundolukorras enda õiguste kaitsmiseks ja vältimaks olukorda, kus sama nõuet täidetakse paralleelselt kahes täitemenetluses. 4 2-25-1860 Menetluse edasine käik
2. Puudutatud isik II ja kohtutäitur palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid tuleb täiendada kohtumääruse põhjendusi. 9.
5. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikul II oli õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks. 9.1.
6. Maakohus tuvastas, et sissenõudja esitas kohtutäitur Risto Sepale täitedokumendina sissenõudja 31.01.2019 vastutusotsuse haldusasjas 13-7/00861-16, mis on täitedokument

§ 2

lg 1 p 12 kohaselt ning koos sissenõudja avaldusega olid seega täidetud täitemenetluse alustamise üldised eeldused. 9.1.2. Kuivõrd sissenõudjaks oli Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), sai maksuhaldur esmalt ise alustada 31.01.2019 vastutusotsusest tuleneva võla sundkorras sissenõudmist MKS § 130 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt, kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 või 3 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. MKS § 130 lg 2 järgi juhul, kui maksuhalduri täitetoiminguid ei ole olnud tulemuslikud või nõude sissenõudmiseks on vaja teha edasisi täitetoiminguid, mida seaduse kohaselt saab teha kohtutäitur, võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks.

§ 232

lg 1 alusel jätkab kohtutäitur maksuhalduri algatatud sundtäitmist täitemenetluses maksuhalduri avalduse alusel, mitte ei algata uut täitemenetlust. Täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt jäävad kehtima maksuhalduri tehtud täitetoimingud. Nõude üleandmisel kohtutäiturile ei tee maksuhaldur ise enam nõude sissenõudmiseks toiminguid ja täiteasjaga tegeleb edasi kohtutäitur. Võlgnikku teavitatakse sundtäitmise üleandmisest kohtutäiturile (MKS § 130 lg 2 viimane lause). 9.

1. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et puudutatud isik II on täitemenetluses nr 027/2024/4611 sissenõudjaks sama nõude osas, mida juba täidetakse eelnevalt algatatud täitemenetluses nr 025/2018/
2. 9.2.
3. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses olevas täiteasjas nr 025/2018/2551 on täitedokumendiks Tallinna Halduskohtu 21.06.2017 määrus, millega kinnitati kompromiss sissenõudja 08.07.2015 vastutusotsuse 13-7/526-38 kohta. Seega Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on küll sissenõudja ka täiteasjas nr 025/2018/2551, kuid selles on täitmisel teine täitedokument. 9.2.
4. Sissenõudja esitas 16.08.2019 kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse

149 lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks, kuna sel ajal tegi sissenõudja (maksuhaldur) ise 31.01.2019 vastutusotsusest tuleneva võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ja täiteasjas nr 025/2018/2551 oli arestitud võlgnikule kuuluv kinnisasi, mida koormav kohtulik hüpoteek tagas sissenõudja nõudeid võlgniku vastu, mis tulenesid 31.01.2019 vastutusotsusest. Ringkonnakohtu 5 2-25-1860 hinnangul ei saa teha määruskaebuses toodud järeldust, nagu oleks siinsel juhul sissenõudjal võimaldatud paralleelselt sama kinnisasja suhtes täitemenetluse läbiviimist.

§ 149

lg 1 sätestatud sundtäitmisega ühinemise eesmärgiks on anda sissenõudjatele võimalus osaleda varem algatatud täitemenetluses kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamises vastavalt

§-le

1. Seega jätkas maksuhaldur (sissenõudja) võla sundkorras sissenõudmist ning ühinemisega tagas sissenõudja vaid selle, et juhul, kui kohtutäitur Kaire Põltsil õnnestub võlgniku kinnisasjade müük, siis osaleb sissenõudja müügist saadud tulemi jaotamises. Muu võlgniku vara arvel 31.01.2019 vastutusotsusest tulenevat võlga täiteasjas nr 025/2018/2551 sundtäita ei saaks. 9.2.
2. Ringkonnkohtu hinnangul samastab võlgnik ekslikult sissenõudja ühinemisavaldust (

§ 149

) avaldusega, millega maksuhaldur pöördub kohtutäituri poole enda algatatud sundtäitmise jätkamiseks täitemenetluses (

§ 232lg 1, MKS § 130 lg 2).

Ringkonnakohus selgitas eelnevalt maksuvõla sundtäitmise korda, s.o esmalt teeb täitetoiminguid maksuhaldur ja kui see ei anna tulemust, siis võib pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks ühinemisavalduses avaldanud soovi 31.01.2019 vastutusotsuse osas täitemenetluse jätkamiseks kohtutäitur Kaire Põltsi poolt. Kohtutäitur Kaire Põlts on vastustes võlgniku järelpärimistele teatanud, et kohtutäiturile ei ole esitatud täitmisele uut nõuet, mille suhtes oleks kohtutäitur pidanud avama uue täitemenetluse (dtl 506), samuti seda, et kohtutäitur saab teha otsuse ühinemise kohta, kui on ära langenud täitemenetluse peatamise asjaolud (dtl 503). Erinevalt võlgnikust leiab ringkonnakohus, et eeltoodud kohtutäitur Kaire Põltsi vastused on piisavalt konkreetsed ja nendest nähtub, et kohtutäitur Kaire Põlts ei ole sissenõudja 16.08.2019 avaldust käsitanud täitmisavaldusena. Seega kuni sissenõudja 04.12.2024 avalduse esitamiseni ei olnud maksuhaldur pöördunud ühegi kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks 31.01.2019 vastutusotsuse täitmiseks. Sissenõudja sai siinsel juhul esitada ühinemisavalduse enne täitemenetluse algatamist seetõttu, et seadus annab maksuhaldurile õiguse teha ise täitetoiminguid. Eeltoodu ei võta aga sissenõudjalt õigust pöörduda kohtutäituri poole enda algatatud sundtäitmise jätkamiseks täitemenetluses, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita. 9.2.4. Alles sissenõudja poolt 04.12.2024 avalduse esitamisel jätkas kohtutäitur Risto Sepp 31.01.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00861-16 täitmiseks täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/4611, saatis võlgnikule teatise täiteasja avamise kohta (dtl 18) ja esitas kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse sissenõudega ühinemiseks (dtl 60), kuna sissenõudja ei saa pärast 04.12.2024 avalduse esitamist enam ise täitetoiminguid teha. 9.2.5. Üldjuhul on sissenõudjal

ja kohtutäituri seaduse (KTS) reeglite järgi õigus valida endale vastavas tööpiirkonnas kohtutäitur, kellele esitada täitmisavaldus. Kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, on võimalik, et võlgniku kohta (ka samal perioodil) tehtud täitedokumente hakkavad täitma erinevad kohtutäiturid. Kui sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt mitu nõuet, siis kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks kohtutäitur (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 16). Sissenõudja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et Maksu- ja Tolliameti nõuete puhul toimub nõuete jaotus kohtutäiturite vahel tavapärasest erinevalt. Nimelt kuni 18.04.2021 kehtinud

§ 232

lg-te 3 ja 5 kohaselt toimus avaliku võimu kandja nõuete jaotamine kohtutäiturite vahel infosüsteemi kaudu ning vaatamata sellele, et sätet on hiljem muudetud, on sissenõudjatele, kes ei soovi ise kohtutäiturit valida, säilitatud võimalus kasutada nõuete keskse jagamise lahendust (täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri 291 SE, § 232 kommentaarid). Maksu- ja Tolliameti täitemenetluse jätkamise 6 2-25-1860 avalduste esitamine toimub senini keskse jagamise süsteemi kaudu, mis tähendab, et Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) sissenõudjana ei vali ise kohtutäiturit (dtl 523). 9.

1. Võlgnik on palunud lisaks kohtutäituri 21.03.2025 otsusele tühistada ka kohtutäituri tasu otsuse. Võlgnik heidab määruskaebuses menetluskulude jaotust vaidlustades ette muu hulgas seda, et dubleeriva täitemenetluse läbiviimisega kaasnevad tal täiendavad kulud. Muid kohtutäituri tasu otsust puudutavaid seisukohti või etteheiteid maakohtule määruskaebuses ei ole esitatud. Vastuseks määruskaebuse väitele selgitab ringkonnakohus järgmist. 9.3.
2. Kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest. Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust. Nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11). 9.3.
3. Ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu, põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur. Kuna

§ 149

alusel menetlusega ühinemise korral ei ole kohtutäituritel õigust nõuda põhitasu kaks korda, tuleb tulemi jaotamisel aluseks võtta ühinenud nõude põhjal määratud kohtutäituri tasu otsus. Kohtutäituril tuleb teha uus põhitasu otsus, kui täitemenetluse lõpus selgub tegelikult sissenõutav summa, millelt tuleb arvutada kohtutäituri põhitasu KTS § 32 lg 5 järgi (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15–17). 9.3.

1. Seega, kuigi kohtutäituri tasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, et võlgnik saaks teavet selle maksimaalse võimaliku määra kohta, siis tegelik tasu suurus sõltub nõude rahuldamise ulatusest hilisemas täitemenetluses. Riigikohus on selgitanud, et mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei või võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). 9.3.
2. Riigikohus on märkinud kinnisasja müünud kohtutäituri poolt tulemist saadud raha jaotamise järjekorra kohta seda, et alguses

§ 23

järgi täitmisavalduse esitanud ja hiljem sissenõudega ühinenud sissenõudja nõue rahuldatakse

§-s 174 sätestatud korras vastavalt tema nõude liigile/tagatusele. Ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri tasu ja täitekulude nõue (menetluse alustamise tasu ja täitekulude ulatuses) rahuldatakse

§ 174lg 3 p 3 alusel.

Seda nõuet ei ole alust rahuldada eelisjärjekorras

§ 174lg 2 järgi.

Kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati

§ 149alusel.

Tema saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu (KTS §-des 43 ja 45 sätestatud tingimustel) selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasjas arestimise ja müügi. Küll on kinnisasja müüval kohtutäituril õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest (eelkõige võlgniku teavitamine), mis tal tuleb teha

§ 149järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18).

9.3.

1. Eeltoodud põhimõtted tagavad selle, et kohtutäituri tasud arvestatakse ka sissenõudega ühinemise korral rahuldatud nõuete järgi ja võlgnikul tuleb kanda need kulud nõude põhiselt üks kord, mitte topelt. Seega saavad kohtutäiturid nõuda tasu enda tehtud toimingute eest ja kui kohtutäitur Kaire Põlts kinnisasja arestinud kohtutäiturina ei tee 31.01.2019 7 2-25-1860 vastutusotsusest nr 13-7/00861-16 tuleneva nõude (ühinenud sissenõudja nõue) täitmiseks muid täitetoiminguid, siis tal ei ole õigust nõuda ka selle eest tasu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja seda seetõttu, et maakohus on asja sisuliselt valesti lahendanud ja ei ole menetluskulude jaotamisel arvestanud, et võlgnik oli sunnitud kaebuse esitama õiguslikult ebaselge olukorra tõttu. Ringkonnakohus leiab, et õigusliku olukorra ebaselgus võlgniku jaoks ei muuda menetluskulude jaotust ebaõiglaseks. Maakohus on õigesti jätnud võlgniku kaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks alust ei ole, siis puudub alus ka menetluskulude teistmoodi jaotamiseks.
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
4. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks menetluskulude suurust, vaid selle määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 8