1-25-5213/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2025, Tartu Kohtuasja number 1-25-5213 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi kriminaalasi kokkuleppemenetluses Sergey Soldatovi (Soldatov; isikukood: 37203042256) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 4231 ning § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. oktoobri 2025 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergey Soldatov, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Sergey Soldatovi apellatsioon Viru Maakohtu
3. oktoobri 2025 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
5. septembril 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Sergey Soldatov ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev kriminaalasjas nr 25244000359 kokkuleppe. Selles kirjeldatu kohaselt juhtis varem Viru Maakohtu
6. oktoobri 2023 otsusega joobes juhtimise eest karistatud S. Soldatov
7. augustil 2025 ning
8. augustil 2025 uuesti mootorsõidukit, olles samal ajal alkoholist tingitud joobeseisundis. Ühtlasi juhtis S. Soldatov ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata süstemaatiliselt
9. märtsil 2025,
10. augustil 2025 ning
11. augustil 2025 mootorsõidukit. Prokuratuur taotleb neil asjaoludel S. Soldatovi süüdi tunnistamist KarS § 4231 ning § 424 lg 2 järgi ning tema karistamist KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta ja 4 kuu pikkuse karistusega. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb sellele liita Viru Maakohtu
12. oktoobri 2023 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb sellest maha arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kokkuleppe järgi tuleb S. Soldatovilt välja mõista ekspertiiside tegemisega seotud kulu 66 eurot ühes 1395 euro suuruse sundrahaga.
13. Viru Maakohtus
14. oktoobril 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. S. Soldatov kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine toimus tema vabal tahtel ning ta jääb selle juurde. Kaitsja toetas kokkulepet.
15. Viru Maakohtu
16. oktoobri 2025 otsusega tunnistati S. Soldatov KarS § 423 1 ja § 424 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti talt välja menetluskulud. Karistusaja alguseks loeti
17. august
19. S. Soldatov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, väites, et kokkuleppe sündis prokuröri tugeva surve all.
20. augusti 2025 tegu ei ole tõendatud, vaid fabritseeritud. Ühtlasi pole S. Soldatov nõus sellega, et temalt kaitsja- ja ekspertiisitasud välja mõisteti. Kaebaja märgib, et tal oli olemas lepinguline kaitsja. Ekspertiisi läbiviimine oli aga mõttetu. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et S. Soldatovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
22. Kuna maakohus lahendas S. Soldatovi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
23. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud: kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
24. peatüki
25. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
26. Ehkki S. Soldatov suhtub kriminaalasja kohtueelse menetluse läbiviimisesse ning kokkuleppe sõlmimisse etteheitvalt ning leiab, et üks süüdistusetteheide pole tõendatud, ei viita ta apellatsioonis asjaoludele, millele toetudes saaks öelda, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks S. Soldatovil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus S. Soldatov poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest olnud ei ole. S. Soldatov kinnitas kohtule, et kokkulepe on talle arusaadav ja selle sõlmimine on toimunud tema vabal tahtel, ühtlasi jäi ta kokkuleppe juurde. Järelikult oli S. Soldatovil tahe, et kohus koostaks kokkuleppe kohase otsuse – isegi kui selle otsuse sisu S. Soldatovile (lõpuni) ei meeldinud. Niisiis puudub alus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Selleks ei anna alust ka tõsiasi, et kohus nimetas ekspertiisitasu ekslikult kaitsjatasuks – niisuguse otsuse sisu mittemõjutava kirjavea saab vajadusel parandada KrMS § 306 lg 5 alusel. Teisisõnu pole S. Soldatovil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 S. Soldatovi apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle S. Soldatovile. (allkirjastatud digitaalselt) 2