KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Kohtujurist Kaja Aljama Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2026, Rapla Tsiviilasja number 2-25-9782 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hag

§ 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sealhulgas muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49

lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49

lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (

§ 49

lg 1 p 5); 5) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (

§ 49lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vaidluse korral peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama hageja (VÕS § 403 4). Kohtupraktika kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-9977, p 12;
2. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-977, p 43;
3. novembri otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55;
4. detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3933, p 67).
5. Kohus tegi siinses asjas
6. oktoobril 2025 puuduste kõrvaldamise määruse (kohtunõue), milles juhtis hageja tähelepanu puudustele hagis (dtl 86-87). Muuhulgas juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole hagis esile toonud asjaolusid vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse täitmise kohta vastavalt VÕS § 403⁴ lg 1 sätestatule. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt ei pea kohus samu hagi puudusi korduvalt kõrvaldama. Hageja esitas
7. oktoobril 2025 menetlusdokumendi (puuduste kõrvaldamine), mille kohaselt jäi oma varasemate selgituste juurde vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas olles seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole rikutud. Hageja esitab ümberarvestuse (dtl 130131), juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud. Ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja võlgnevuses ning on tasunud kogu laenusumma.
8. Siinses asjas kinnitas hageja, et vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu (12.07.2022 sõlmitud väikelaenu muutmiskokkuleppe nr B) kohaselt võlgnes kostja esialgsele võlausaldajale vaidlusaluste lepingute järgi põhinõudena 8292,56 eurot ja tasus krediidisumma katteks kokku 12 504,09 eurot (dtl 91). Hagis toodud asjaoludel palus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kostjal täita vaid küsimustiku ja lähtus sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja esitas krediidianalüüsid (dtl 135-143). Kuid ei ole esitanud kostja arvelduskonto väljavõtet ega sellel põhinevat analüüsi. Hagist ei nähtu konkreetsed allikad ja andmed ning kas ja milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud võlgnikul sissetulekute ning finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Arvestades, et hagis toodud asjaoludel ei täitnud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalset kohustust (s.o ei küsinud kostjalt arvelduskonto väljavõtteid), on krediidiandja hagis toodud asjaoludel kohtupraktika kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud (vt ka eelviidatud ringkonnakohtu lahendid määruse p-s 6).
9. Kui krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud vastutustundliku laenamise järgimise kohustust, võib hageja nõuda kostjalt põhikohustuse täitmist ja võlasuhte intressimääraks tuleb lugeda VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Kuivõrd siinses asjas kinnitas hageja, et vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu (viimane lepingu muutmise kokkulepe) alusel võlgnes kostja laenuandjale põhinõudena 8292,56 eurot (refinantseeritud vaidlusluste lepingute põhivõlg) ja tasus laenu (sealhulgas intresside ja muude kulude) katteks laenuandjale vaidlusaluste lepingute järgi kokku 12 504,09 eurot (=5191,93 eurot põhiosa katteks, 6998,19 intressi katteks ja 413,97 eurot muude kulude katteks), on hagi õiguslikult perspektiivitu. Arvestades kostja tasutud rahasummad laenu põhisumma ja seadusjärgse intressi katteks on hageja kinnitusel kostja kogu vaidlusaluse laenusumma tasunud. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Hagis toodud asjaoludel hagi seega rahuldamisele ei kuulu. Välistatud ei ole, et kostjal on õiguslik alus nõuda välja vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu alusel tasutud enammakstud summad.
10. Ülaltoodud põhjendustel jääb hagi läbivaatamata. Ühtlasi jääb hagi läbivaatamata menetlusökonoomiast tulenevalt. Perspektiivitu hagi menetlemisega kaasneks hagejale menetluskulud. Hagi läbivaatamata jätmise korral kulusid ei kaasne ja hageja saab hagilt tasutud riigilõivu (910 eurot) tagastamist taotleda.
11. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12. Määruse peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 427). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Hageja saab taotleda pärast käesoleva määruse jõustumist hagilt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Taotluse vorm riigilõivu tagastamiseks on arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik