2-24-6230/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov 11.12.2025, Tallinn 2-24-6230 Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus B.U vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.05.2024. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali määruskaebus Menetlusosalised ja nendeAvaldaja Compensa Vienna Insurance Group, ADB esindajad määruskaebuseEesti filiaal (registrikood 12970620), lepinguline menetlemisel esindaja Sigrid Rahkema Puudutatud isik B.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.

2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (avaldaja) esitas 19.04.2024 B.U (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus puudutatud isikult välja mõista kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud võla 13 445,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2-24-6230 2146,65 eurot ajavahemiku 17.11.2022–18.04.2024 eest ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates 19.04.2024.

1.1. Avalduse kohaselt oli 31.12.2020 puudutatud isikule kuuluvas korteris asukohaga XXX, Tallinn tulekahju, mille tagajärjel sai XXX kortermaja kahjustada. Kindlustuslepingu alusel hüvitas avaldaja kindlustatud XXX kortermajale kui kannatanule kahju kokku 13 445,83 eurot. Avaldajale on kindlustusandjana võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 ja § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja (puudutatud isiku) vastu. Avaldaja esitas puudutatud isikule 02.11.2022 nõudekirja, milles palus kahju 14 päeva jooksul hüvitada. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.

Puudutatud isiku seisukoht 2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta, kuna avaldaja nõue (sh arvutuse käik ning nõude õiguslik alus) on ebaselge. Puudutatud isik taotles aegumise kohaldamist (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, § 150 lg 1), kuivõrd avalduse kohaselt toimus õnnetusjuhtum 31.12.2020, kuid avaldaja pöördus kohtusse alles pärast aegumistähtaega.

3.Maakohus andis avaldajale võimaluse esitada puudutatud isiku aegumise taotlusele seisukoht. Avaldaja leidis, et kuna puudutatud isik rikkus seadusest tulenevat kohustust (st kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud) ja kuna seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral on nõude aegumistähtaeg 10 aastat (TsÜS § 149), siis ei ole avaldaja nõue aegunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused 4. Harju Maakohus jättis avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 350 eurot.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue aegunud (TsÜS § 142 lg 1), mistõttu tuleb see rahuldamata jätta. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et praeguses asjas tuli kohaldada TsÜS § 149 lg-t 1, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Maakohus selgitas, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 (sh p 1) sätestab korteriomaniku kohustused kui seadusest tulenevad kohustused, millede aegumist reguleerivad TsÜS 10. peatüki 3. jao sätted, sh TsÜS § 149 ja § 150. Ehkki TsÜS § 149 lg 1 järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat, on TsÜS § 149 lg 1 suhtes erisätteks TsÜS § 150 lg 1, mis reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega, milleks on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Praegusel juhul on avaldaja nõude ja puudutatud isiku vastutuse aluseks VÕS § 1043jj ehk kahju õigusvastase tekitamise sätted (nn lepinguväline kahju), kuivõrd poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on tegemist TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud erijuhtumiga ehk õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 149 lg 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg kahju hüvitamise nõuetele reeglina ei kohaldu, sest tehingulised kahju hüvitamise nõuded aeguvad § 146 järgi nagu ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad nõuded ning deliktilised nõuded aeguvad §-de 2 2-24-6230 150 ja 153 järgi. TsÜS § 149 lg 1 kohaldub üksnes sellistele kahju hüvitamise nõuetele, millised ühegi erisätte järgi ei aegu.

4.2. Järgnevalt hindas maakohus, millal muutus avaldaja nõue sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 1). Avalduse kohaselt oli 31.12.2020 puudutatud isikule kuuluvas korteris XXX tulekahju, mille tagajärjel sai kahjustada kindlustusvõtja XXX kortermaja. Päästeamet väljastas 06.01.2021 õiendi nr 7.2-4.1/45-2 tulekahju kohta puudutatud isikule kuuluvas XXX korteris. Kindlustuslepingu alusel hüvitas avaldaja XXX kortermajale tekkinud kahju.

Avaldaja saatis 02.11.2022 puudutatud isikule nõudekirja kahju hüvitamiseks. Avaldaja esitas avalduse kohtusse 19.04.2024. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1). Kindlustusvõtja pidi tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada saama kõige varem 31.12.2020, kui kahjujuhtum aset leidis või hiljemalt 06.01.2021, kui Päästeamet väljastas õiendi nr 7.24.1/45-2 tulekahju kohta puudutatud isikule kuuluvas korteris. Seega kahjunõude kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt alates 06.01.2021 ning saabus hiljemalt 06.01.2024. Avaldaja esitas avalduse kohtusse aga alles 19.04.2024, s.o pärast nõude aegumistähtaega. Avaldaja ei ole esile toonud TsÜS 5. jaos sätestatud aegumise peatumise ega katkemise aluseid, samuti ei ole aegumine peatunud ega katkenud nõude üleminekul kindlustusvõtjalt kindlustusandjale. Vastavalt eeltoodule on avaldaja kahjunõue puudutatud isiku vastu aegunud. Nõude aegumise tõttu ei hinnanud maakohus avaldaja nõude sisulist põhjendatust, selle kohta esitatud väiteid ega tõendeid. Isegi kui avaldajal on puudutatud isiku vastu kahjunõue, on puudutatud isikul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest nõude aegumise tõttu. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata ka avaldaja põhinõudelt arvestatud viivise nõue.

4.3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda ning määras puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks. Puudutatud isiku lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku menetluskulud kokku 1300 eurot (ilma käibemaksuta) ning teenuste osutamise tunnihind 130 eurot. Avaldaja ei esitanud puudutatud isiku menetluskuludele vastuväiteid. Maakohus leidis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnihind 130 eurot on ülemäärane, arvestades, et vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline. Maakohus leidis, et põhjendatud tunnihind on 100 eurot. Samuti vähendas maakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu.

Maakohus leidis, et teenuste osutamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi ehk 300 eurot ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud 0,25 tunni ulatuses ehk 25 euro ulatuses. Maakohus vähendas ka 27.05.2024. a seisukoha koostamise ajakulu, lugedes põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi ehk 25 eurot. Seega rahuldas maakohus puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 350 euro ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik 5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

5.1. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ekslikult kohaldanud aegumisele TsÜS §i 150, kuigi õige säte, mida tuli kohaldada, on TsÜS § 149. Avaldaja viitas kohtupraktikale, mille kohaselt kui korteriomanik rikub oma kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras, 3 2-24-6230 siis ta vastutab kohustuse rikkumise korral VÕS § 1044 lg 2 alusel, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel, millest tulenevad nõuded alluvad aegumisele TsÜS § 149 alusel (RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115). Avaldaja leidis, et kohtupraktikast tulenevalt põhineb korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel, mistõttu aegumisele kohaldub TsÜS § 149. Praegusel juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p-i 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 149. Viidatud sätte esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel.

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele puudutatud isiku seisukohta.

7.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.

10.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude ebaõigesti kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena VÕS § 1043 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb avaldaja puudutatud isiku vastu esitatud nõue seadusjärgsel võlasuhtel ning nõude aluseks on VÕS § 115.

11.Aegumise kohta otsustuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt menetlusosaliste esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg (RKTKo 17.03.2021, 2-16-16764, p 13).

12.Avalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5 sätestatud kohustuse (eriomandi korrashoiu kohustus) rikkumisest tulenevalt elamu kaasomandisse kuuluvatele osadele tekitatud kahju hüvitamist.

Kindlustusvõtja (kahjustatud elamu korteriühistu) kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku (kahju põhjustanud korteri nr 30 omaniku) vastu on avaldajale (kindlustusandjale) üle läinud VÕS § 173 ja § 492 lg 1 alusel.

13.Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu 4 2-24-6230 põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo 14.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 21–22; TrtRnKm 02.06.2022, 2 20 8225, p 9.2).

14.Ka on Riigikohus selgitanud, et korteriomanike ühisusest (sõltumata korteriühistu olemasolust) tuleneb seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Varasemalt kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 pdest 1 ja 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) tulenesid kohustused hoida korteriomandi reaalosa korras ja hüvitada selle kohustuse rikkumisest tulenevad kahjud. Sarnased kohustused tulenevad korteriomanikule ka KrtS § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1 (RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747 p 21).

15.Seega on kokkuvõtvalt korteriomanike omavaheline suhe seadusjärgne võlasuhe. Siinsel juhul ei muuda korteriomanike õigussuhte olemust asjaolu, et kindlustusandja hüvitas kahju korteriühistule, kes korraldas trepikoja taastamise. Kahjustatud kaasomandi osa ei kuulu korteriühistule, vaid korteriomanikele, kes on ühiselt kahjukannatajad. KrtS § 30 lg 4 järgi võib korteriühistu selles sättes toodud eeldustel maksma panna korteriomanike nõudeid.

16.Kuna menetlusosaliste vahel on seadusest tulenev võlasuhe ja mitte deliktiline kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev võlasuhe, tuleb nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 149 lg-s 1 seadusest tuleneva nõude aegumise kohta sätestatut, mitte TsÜS § 150 lg-t 1, milles on sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg (sama vt TalRnKo 01.07.2025, 2-19-9500, p 11). TsÜS § 149 esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Uue KrtS-i jõustumise järel ei ole korteriomanike omavahelise õigussuhte olemus muutunud, st tegemist oli varem ja on ka praegu seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, mille puhul on kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115, mitte VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 (vt nt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 13jj).

17.TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist (RKTKo 22.11.2018, 2-1453081, p 18).

18.Avaldaja on esile toonud, et kahjujuhtum leidis aset 31.12.2020. Igal juhul ei saa sellega seotud nõuded aeguda enne 10 aasta möödumist ehk 31.12.2030. Avaldaja esitas kohtusse avalduse 19.04.2024. Seega ei saa avaldaja nõue olla aegunud.

19.Kuna maakohus tegi määruse üksnes hageja nõude aegumise kohta ja määruskaebemenetluses oli üksnes aegumise küsimus, ei ole ringkonnakohtul õigust maakohtu aegumise kohta tehtud otsustust kontrollides asuda hindama aegumata nõude aluseks olevaid asjaolusid ega lahendada vaidlust ise esimesena lõpuni. Sisuliselt tuleb 5 2-24-6230 vaidlus lahendada algusest peale. Sellises olukorras tuleb asi saata maakohtule uueks lahendamiseks (RKTKo 18.04.2018, 2-15-3686, p 13). Seega kuulub avaldaja määruskaebus rahuldamisele ja asi tuleb saata maakohtusse menetluse jätkamiseks.

20.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.