KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov ja Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-18-2069 Kohtuas

) redaktsiooni. 15.2. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik rikkus

§ 173

lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Maakohtu hinnangul ei saa ema eest hooldamise vajadus õigustada

§ 173

lg-st 1 tulenevate kohustuste täielikku täitmata jätmist ning võlausaldajatele kogu menetluse vältel ühegi makse tegemata jätmist. 15.

1. Maakohtu hinnangul ei kinnita menetluse esitatud tõendid, et vajadus ema hooldada oleks piiranud igasuguse tulutoova tegevusega tegelemist alates 09.11.2018 kuni tänaseni. 29.05.2024 esitatud tõendi kohaselt on võlgniku emale määratud raske puue alates 02.03.2023, kuid kohustustest vabastamise menetlus algas ca 4,5 aastat varem. Maakohtu hinnangul oleks võlgnik vähemalt mingil määral saanud jätkata prantsuse-vene tõlgina ja seda tänapäevaste sidevahendite juures ka kodust töötades. 15.
2. Sotsiaalhoolekande seaduse § 221 kohaselt kaetakse kohaliku omavalitsuse poolt alates 01.07.2023 hooldekodu hoolduspersonali kulud. Inimese omaosaluseks jääb ülejäänu majutus ja toitlustus hooldekodus ja muud isiklike vajadustega seotud kulud, mida on aga paljuski võimalik katta isiku enda igakuisest pensionist. Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurusest madalama sissetuleku korral katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu 4 sotsiaalmaksuseaduse tähenduses. Seega vähemasti alates 01.07.2023 ei olnud võlgnikul hädavajalik kulutada kogu oma aega ja sissetulekuid ema hooldamisele. 15.
3. Kuna võlgnik on läbinud 240h ulatuses hooldaja koolitused, siis oleks võlgnikul olnud võimalik minna ise nt hooldajana tööle ja tagada emale hoolekande asutuses vajalik hooldus. Statistikaameti andmetel oli tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooldustöötajate keskmine brutotasu perioodil 2023-2024 I kvartal 1313 kuni 1545 eurot. Võlgniku väidetav eesti keele ebapiisav oskus ei saa olla mõjuvaks põhjuseks töö mitteotsimisel. Võlgnik on läbinud 240h ulatuses eestikeelsed hooldaja koolitused, seega peab võlgniku keeleoskus olema piisavalt heal tasemel ka töö leidmiseks. 15.
4. Maakohtu hinnangul on võlgniku väited olnud menetluses vastuolulised. Võlgniku väitel ei ole tal ema hooldamise kõrvalt aega muuks tegevuseks, kuid ometi on võlgnik saanud osaleda 21.01.2020 kuni 10.08.2020 mahukal 240-tunnisel koolitusel. 15.
5. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik tegutsenud heausklikult ega teinud pingutusi võlausaldajate ees kohustuste täitmiseks, vaid on eelistanud teisi mitte hädavajalikke kulutusi ning uusi võlausaldajaid. Võlgniku pangakontolt nähtuvalt on ta teinud väljamakseid erinevatele reisibüroodele. Samuti on pangakontolt võetud välja sularaha ning kontole on laekunud teadmata päritoluga sularaha sissemakseid. Kohtu hinnangul on võlgnik teadlikult vältinud menetluse keskel ametliku tulu teenimist ja võlausaldajatele väljamaksete tegemist. 15.
6. Maakohtu hinnangul on võlgnik oma kohustuste rikkumisel käitunud vähemalt raske hooletusega kui mitte tahtlikult. Võlgnik on hoidunud mõistliku tulu teenimisest või sellise võimaluse otsimisest vaatamata selle võimalikkusele. Alates pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse esitamisest 08.02.2018 on võlgnik kasutanud professionaalseid lepingulisi esindajaid (Progressor Õigusbüroo) ning 08.02.2018 kohustustest vabastamise avalduses kinnitas võlgnik, et kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Vastavaid kohustusi kordas ja selgitas maakohus võlgnikule 09.11.2018 kohtumääruses, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikule pidi olema teada vajadus tegeleda pidevalt mõistlikult tulutoova tegevuse ja selle otsimisega hoolimata ema hooldamisest, kuid võlgnik jättis oma kohustused teadlikult täimata. Määruskaebus 16. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 16.1. Võlgnik ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt rikkus võlgnik

§ 173

lgs 1 nimetatud kohustust, kui ei tegelenud tulutoova tegevusega ega otsinud seda. Maakohus ei ole arvestanud avalduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Maakohus, asudes seisukohale, et ema eest hooldamise vajadus ei vabanda

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustuste täielikku täitmata jätmist, ei arvestanud sellega, et võlgniku ema haigus arenes aeglasemalt ning tegemist on vanadusdementsusega ja vaimse häirega, mistõttu peab patsiendi juures olema peaaegu 24 tundi/ööpäevas. Kui varem oli võimalik ema lühikeseks ajaks üksi jätta, siis viimastel aastatel on see osutunud võimatuks. Võlgniku hinnangul ei ole võimalik hooldada raskelt haiget patsienti ja samal ajal otsida või teha tööd. 16.

1. Väär on maakohtu järeldus selle kohta, et menetluses esitatud tõendid ei kinnita, et võlgnikul oleks olnud ema hooldamisvajaduse tõttu takistatud tulutoova tegevusega tegelemine alates 09.11.2018 kuni tänaseni. Kohus on jätnud arvestamata Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 04.12.
2. a otsuse 6-10/200, millega määrati 5 võlgnik tema ema hooldajaks, ning 11.04.2018 Sotsiaalkindlustusameti otsuse, millega võlgniku emal oli tuvastatud raske puude raskusaste kestusega 02.03.2018 kuni 01.03.
3. 16.
4. Maakohus ei ole arvestanud võlgniku selgitusi maksejõuetuse põhjuste kohta. Maksejõuetuse põhjuseks oli
5. aastal toimunud liiklusõnnetus ja selle tagajärjena võlgniku enda halvenev tervislik seisund, põhitöökohast koondamine ja eelnevast tulenevad rahalised raskused. 16.
6. Võlgnik ei nõustu maakohtu hinnanguga, mille kohaselt oleks võlgnik saanud töötada prantsuse-vene tõlgina kasvõi osakoormusega ja kodust töötades. Võlgniku hinnangul nõuab tõlgi töö liiga palju aega ja keskendumist, lisaks peaks tõlk pidevalt oma oskusi täiendama. Tõlked prantsuse keelest vene keelde ei ole ka väga nõutud. 16.
7. Võlausaldajad on finantsasutused, kes oleksid laenu andes pidanud arvestama, et võlgnik ei ole nõutud erialaspetsialist, ei valda piisavalt eesti keelt ega teeni piisavalt sissetulekut oma laenukohustuste täitmiseks. 16.
8. Võlgnik selgitab, et raha Uzbekistani reisi jaoks sai ta sugulastelt kingituseks ning sel ajal oli veel võimalik kodust ära sõita. Kulutused selleks reisiks moodustasid vaid 150 eurot, mis ei muudaks ei võlgniku ega võlausaldajate finantsseisundit. 16.
9. Võlgniku lepinguline esindaja Progressor Õigusbüroo osutas võlgnikule teenuseid tasuta. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10. Võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused AS teatas 31.07.2024 kohtule, et võlgniku määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11. Võlausaldaja Credit.ee OÜ teatas 01.08.2024 kohtule, et nõustub Harju Maakohtu 10.07.2024 määrusega. Võlgadest vabastamise menetlust tuleb lõpetada võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
12. Võlausaldajad PLACET GROUP OÜ ja PG Inkasso OÜ teatasid 07.08.2024 kohtule, et määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
13. AS SEB Pank teatas 05.09.2024 kohtule, et võlgniku määruskaebus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
14. Võlausaldajad Revonum OÜ, OK Incure OÜ, Nord Collect OÜ ega Eesti Inkasso OÜ määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning samuti vabastada võlgnik usaldusisiku kohustustest. Võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele.
17. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise 6 avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.
18. Kuna praeguses asjas on pankrotiavaldus ja kohustustest vabastamise avaldus esitatud 08.02.2018 (dtl 2 ja dtl 28) ehk enne FiMS jõustumist 01.07.2022, on maakohus õigesti kohaldanud praeguses asjas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni (

). 25.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 20.06.2016. a, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175

lg 2 p 2).

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt töötas võlgnik 2018 juulist kuni novembrini osakoormusega AS-s E, kuid lõpetas töösuhte seoses töökoormuse suurendamisega ilma töötasu muutmiseta (dtl 142). Alates 29.04.2020 töötas võlgnik töölepingu alusel K OÜ-s, kuid oli alates 21.12.2021 sunnitud ema hooldamise tõttu töölt lahkuma. Perioodil 21.01.2020 kuni 10.08.2020 osales võlgnik hooldustöötaja spetsialiseerumisega eakate hooldaja koolitusel mahus 240 tundi (dtl 177). Perioodi 16.11.2022 – 17.11.2023 kohta esitatud aruande kohaselt aitas võlgnik oma tuttaval Valgevenemaale reisi korraldada, sh turistide koordineerimist ja reklaami tegemist, kuid tegemist oli ühekordse tähtajalise projektiga (dtl 401). Võlgniku kohustustest vabastamise taotluses avaldas võlgnik, et viib vahetevahel läbi ekskursioone giidina (dtl 452). Võlgnik on määratud oma ema hooldajaks ning selle eest makstakse talle igakuiselt hooldajatoetust summas 50 eurot (dtl 144-145).
2. Võlgnik on aruannetes avaldanud, et ta saab aru, et peab otsima tööd, kus töötasu on suurem, kuid sellise töö leidmine on osutunud keerukaks, kuna võlgniku hooldamisel on tema raske puudega eakas ema. Võlgnik on toonud esile, et ta elab koos emaga ning ühiselt kaetakse kommunaalkulusid, ema on aidanud võlgnikku ka rahaliselt.
3. ja
4. aastal viibis võlgniku ema korduvalt haiglas ja vajas kodus operatsioonijärgset hooldust. Määruskaebuses on toonud võlgnik esile, et aja jooksul on ema terviseseisund pidevalt halvenenud, lisandunud on psühholoogilised probleemid (vanadusdementsus) ning tema juures on vajalik olla sisuliselt ööpäevaringselt. Töötamist prantsuse-vene tõlgina ei ole võlgnik pidanud jõukohaseks, kuna see nõuab olulist keskendumist ja pidevat oskuste täiendamist ning nõudlus sellistele tõlgetele on Eestis vähene.
5. Maakohus jättis praegusel juhul võlgniku

§ 175

lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus on heitnud võlgnikule peamiselt ette oma raske puudega ema hooldamise kõrvalt piisavate pingutuste tegemata jätmist, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja saadava tulu eest vähendada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi. Sealjuures on maakohus leidnud, et võlgnik oleks vähemalt mingil määral saanud jätkata prantsuse-vene tõlgina või kuna võlgnik on läbinud 240 tunni ulatuses hooldaja koolitused, siis oleks võlgnikul olnud võimalik minna tööle nt hooldajana ja tagada emale hoolekande asutuses vajalik hooldus. 7 29. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et esile toodud asjaoludel rikkus võlgnik süüliselt

§ 173

lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida.

1. Õige on võlgniku määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on jätnud tõendid osaliselt hindamata ning tuvastanud seetõttu ebaõigesti, justkui oleks võlgniku emale määratud raske puude raskusaste alles 02.03.
2. Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2018 otsusest nr P2602018-56660 nähtuvalt tuvastati võlgniku emal raske puude raskusaste kestusega 02.03.2018 kuni 01.03.2023 (dtl 146). Otsuse kohaselt esineb võlgniku emal raske puude raskusastmele vastav liikumis- kuulmis- ja muu funktsiooni kõrvalekalle ning ta vajab kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval. Selle tõendi on maakohus jätnud asja lahendamisel arvestamata. Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2023 otsusega nr P260-2023-9028 (dtl 668-670) tuvastati võlgniku emal raske puude raskusaste kestusega 02.03.2023 kuni 01.03.
3. Otsuse kohaselt esineb võlgniku emal raske puude raskusastmele vastav liikumis- ja kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle ning ta vajab abi kõigi liikumist vajavate tegevuste juures ja kodust väljaspool liikumisel. Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse 04.12.2019 otsusega nr 610/200 (dtl 144-145) otsustati seada võlgniku emale hooldus ning määrata võlgnik tema hooldajaks. Otsuse p.-st 3 nähtuvalt seati hooldus põhjusel, et võlgniku emal on raske puue, millest tulenevalt vajab ta igapäevast järelevalvet, juhendamist ja abistamist erinevates majapidamistöödes ja asjaajamisel. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekandelise abi andmise 14.03.2023 otsuses on märgitud, et võlgnik kohustub abistama oma ema igapäevatoimingutes, toidu, majapidamistarvete ning ravimite toomise, eluruumi koristamisel, arstiabi korraldamisel, liikumisel ja ühekordsetel asjaajamistel väljaspool kodu ning et hooldaja tagab hooldatavale vajaliku kõrvalabi vastavalt vajadustele sõltumata nädalapäevast või kellaajast (dtl 579-580). Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud võlgniku emal raske puue ja hooldusvajadus juba alates 2018.a märtsist, s.o sisuliselt kohustustest vabastamise menetluse algusest.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust ulatuses, mis võiks anda alust võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kuigi PS § 27 lg-s 5 sätestatud perekonna põhikohustus hoolitseda oma abivajava liikme eest ei ole kõikehõlmav ning perekonnaseadusest ega muust seadusest ei tulene isikule kohustust isiklikult hooldada täisealisi pereliikmeid, kelle suhtes on isikul ülalpidamiskohustus (vt RKPJKo, 09.12.

1. a, 5-18-7, p 146 ja 147), ei välista see siiski pereliikme hooldamise arvestamist selle hindamisel, kas võlgnik on täitnud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Riigikohus on osundanud, et nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada (vt RKTKm 30.10.
2. a, 2-11-24696, p 18). Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel ja selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 mõttes. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 19).
3. Kolleegiumi hinnangul võib pidada usutavaks, et võlgniku elukorralduse puhul ei pruugi võlgnikul olla oma raske puudega ema hooldamise kõrvalt võimalik täistööajaga tööd teha või vähemalt võib võlgnikul olla keeruline leida sellist jõukohast paindliku tööajaga tööd, millest saadav töötasu oleks suurem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäär. Tsiviilasjas on esile toodud, et võlgnik on osaliselt kohustustest vabastamise perioodil ema hooldamise 8 kõrvalt töötanud, kuid tema sissetulek on jäänud alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pidanud võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et võlgnik oleks enne võlgadest vabastamise menetluse alustamist teeninud suuremat sissetulekut. Pankrotihaldur on oma 04.10.2018 aruandes viidanud, et võlgnik on autoavarii tagajärjel osalise töövõimega ja töötu (I kd lk 82). Võlgnik on esitanud menetluses nõuetekohaselt aruandeid ning on lisanud nendele enda ja oma ema pangakontode väljavõtted, millest tulenevalt ei ole alust asuda ka seisukohale, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud (

§ 173lg 2).

Tuvastatud asjaoludel on võlgnik alates 04.12.2019 seatud oma ema hooldajaks ja talle on määratud selle eest hooldajatoetus. Hoolduse seadmise ja hooldajaks määramise otsuses on selgitatud, et hooldaja ei saa olla isik, kes töötab, õpib päevases õppevormis, on registreeritud töötuna, kasutab lapsehoolduspuhkust või on raske või sügava puudega (dtl 144-145, dtl 579-580). Eeltoodust tulenevalt on hooldajaks määramisega samaaegne töötamine ka välistatud. 33. Riigikohus on selgitanud, et

§ 175lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist.

Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud lahendid). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Raske hooletusega on tegemist siis, kui käibes vajalikku hoolt ei järgita olulisel määral. Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. (VÕS I

§ 2

ls 2 kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016. a, 3-21-19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.

1. a, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.
2. a, 3-2-1-121-
3. a, p 12).
4. Ülaltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada võlgniku taotluse ja vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 172

lg 4 kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku, mistõttu tuleb võlgnik 9 usaldusisiku kohustustest vabastada.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Võttes arvesse, et menetlus toimus võlgniku huvides, kuid tema taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele, on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
2. Määruse peale võivad esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldajad ja võlgnik (

§ 175lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) 10