← Eesti

2-25-11493/17

Obsah (12)§ 462§ 150§ 187§ 62§ 430§ 38§ 37§ 4§ 168§ 660§ 433§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Reelika Aidnik Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-11493 Tsiviilasi OÜ X, OÜ Y, OÜ Q, AS W ja

§ 462lg 2).

Menetluskulude jaotus 5. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud (resolutsiooni p 6-9 sätestatud erisusega) poolte endi kanda. 6.

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale I pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot OÜ X pangakontole XXX AS XXX. 7.

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale II pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot OÜ Y pangakontole XXX AS XXX. 8.

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale III pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot OÜ Q pangakontole XXX AS XXX. 9.

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale IV pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot AS W pangakontole XXX AS XXX. 10.

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale V pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot OÜ F pangakontole XXX AS XXX. Edasikaebamise kord Kohtumääruse (v.a resolutsiooni p 1, 4 ja 6-10) peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

  1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ X, OÜ Y, OÜ Q, AS W ja OÜ F hagi AS Z vastu kohustamiseks jätkata hagejatega sõlmitud lepingute täitmist.
  2. Pooled esitasid 26.01.2026 Harju Maakohtule kinnitamiseks kompromissi.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi.

kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohus on seisukohal, et talle esitatud kompromissleping ei ole vastuolus seadusega ning puuduvad alused selle kinnitamata jätmiseks. Samuti on kompromiss täidetav.
  2. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse vastavalt poolte taotlusele kirjalikus menetluses istungit pidamata.
  3. Pooled on esitanud ühise taotluse asendada avalikult kättesaadavas kohtulahendis poolte ja esindajate andmed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada avalikult kättesaadavas kohtulahendis ühegi poole ega esindaja isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. 7.

§ 462

lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

  1. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas puudub avalik huvi, siis tuleb poolte vastav taotlus rahuldada.
  2. Lisaks on pooled esitanud ühise taotluse kuulutada menetlus

§ 38lg 2 alusel kinniseks.

10.

§ 37

lg 1 kohaselt on asja arutamine kohtus avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 38

lg 2 kohaselt kohus võib kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks ka

§ 38

lõikes 1 (menetluse kinniseks kuulutamise alused) sätestamata alusel, kui selleta oleks ilmselt ohustatud objektiivne õigusemõistmine, või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda pooli lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada. 11. Kohus leiab, et kuivõrd pooled on seadnud menetluse kinniseks kuulutamise kompromissi tingimuseks ja võimalik, et menetluse kinniseks kuulutamata jätmisel jääb ka kompromiss sõlmimata, siis on poolte taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtul on

§ 4

lg 4 kohaselt on kohtul kohustus kogu menetluse aja tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Seega kui kompromissi saavutamiseks on vajalik menetluse kinniseks kuulutamine, siis teenib see kohtu arvates õigusemõistmise huve. Ka siis, kui kompromiss on juba saavutatud, aga kompromissi tingimuseks on menetluse kinniseks kuulutamine. Menetluskulud 12.

§ 168

lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 13.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja I on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 490 eurot, hagejad II-V on tasunud riigilõivu 420 eurot hageja kohta. Hagejad paluvad tagastada pool riigilõivust kompromissi näidatud kontodele. 14. Kohus rahuldab hagejate taotlused ning tagastab hagejate näidatud kontole iga hageja poolt tasutud riigilõivust pool. Edasikaebe kord 15.

§ 660

lg 1 kohaselt kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud, siis võib määrusega puudutatud isik esitada maakohtu määruse vaidlustamiseks määruskaebuse ringkonnakohtule: -

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Samas võivad pooled

§ 661

lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ongi seda õigust kasutanud. - Menetlusosalised on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises selliselt, et käesoleva kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse ühe kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. -

§ 150

lg 8 kohaselt saab riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. - Kuna praegusel juhul rahuldab kohus hagejate taotlused riigilõivu osaliseks (pooles ulatuses) tagastamiseks, siis ei saa kohtumääruse resolutsiooni punkte 6-10 vaidlustada. -

§ 462

lg 4 kohaselt võib määruse peale, millega keelduti rahuldamast andmesubjekti taotlust asendada tema nimi tähemärkide või initsiaalidega ja ka muid isikuandmeid mitte avaldada, võib taotleja esitada määruskaebuse. - Kuna praegusel juhul kohus rahuldab andmesubjektide taotlused, siis ei saa ka kohtumääruse resolutsiooni p 4 vaidlustada. - Menetluse kinniseks kuulutamise määrusele ei saa

kohaselt määruskaebust esitada. Kohtu täiendavad selgitused 16. Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi: 

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina;  kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;  tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;  kompromissi saab

§ 430

lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. /Allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp, kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.