← Eesti

2-25-22879/5

Obsah (5)§ 661§ 430§ 428§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-22879 Tsiviilasi Kehra Puutööstus OÜ (pankrotis) pankr

§ 661

lg 4 kohaselt kokku, et nad lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebeõiguse tähtaega ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esitas taotlused poole hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 332,50 euro, ja hagiavalduselt ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu, s.o 35 euro, tagastamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole hagiavalduselt tasutud riigilõivust ja kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega tuleb

§ 168

lg 3 ja poolte kokkuleppe alusel jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad edasikaebeõiguse tähtaega, mistõttu kompromissi lõplikuks vaidlustamise tähtajaks on üks päev alates määruse kättesaamisest.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis leiab kohus, et hageja taotlus poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ja hagejale tuleb tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 332,50 eurot (665/2). Hageja tasus hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 665 eurost 35 eurot rohkem. Seetõttu tuleb rahuldada ka hageja taotlus ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamiseks ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv enam tasutud osas, s.o 35 eurot (700 - 665). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.