Obsah (9)

§ 661§ 466§ 430§ 178§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse teatavakstegemise aeg ja koht 3. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-14895 Tsiviilasi P.T hagi R.H vastu elatise väljamõistmiseks Ts

§ 661

lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on P.T (hageja/alaealine laps) hagi R.H (kostja, hageja isa) vastu seaduses sätestatud miinimummääras elatise, s.o hagi esitamisel 301,74 eurot kuus väljamõistmiseks alates 10.9.
2. Lisaks taotleb hageja tagasiulatuva elatise perioodist 11.9.2024 kuni 10.9.2025 summas 3527,41 eurot. 1.
3. Esitatud asjaoludel hageja elab Q.K-ga (seaduslik esindaja, ema). Kostja toetas hagejat majanduslikult kuni lapse umbes kolme aastaseks saamiseni. Peale seda on rahaline panus olnud ebaregulaarne (aegajalt treeningute tasumine, riiete jms ostmine). Samas oli kokkulepitud külastuskord, kus laps veetis enamus nädalavahetusi isa juures. Kostja on viimase 1,5 aasta jooksul lapse elust peaaegu taandunud. Majanduslik panus on olematu ning külastused on jäänud väga ebaregulaarseks (nädalavahetus kord 3-4 kuu jooksul). Praeguseks võib öelda, et lapse isa ei osale regulaarselt lapse elus, ei tunne huvi tema käekäigu kohta (ei helista lapsele) ega toeta ka majanduslikult. Viimane kohtumine leidis aset X lapse sünnipäeval, kus isa panustas sünnipäevapeo korraldamisse 1.
4. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 836,99 eurot järgmiselt: eluasemekulud 250 eurot, toit 280 eurot, transpordikulu 67 eurot, sidekulud 8,99 eurot, tervishoid 5 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, koolikohustuse täitmiseks 16 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, trenn 70 eurot, muud sotsiaalsed tegevused (sünnipäevad, kino jms) 25 eurot.
5. Kostja ei vaidle vastu hageja vajadustele, kuid soovib lahendada transpordi küsimuse. Kostja tegi hageja seaduslikule esindajale kohtu kaudu ettepaneku transpordikulude jagamiseks ja 150 euro elatise tasumiseks hageja pangakontole.
6. Kohtuistungil, milline toimus
7. veebruaril 2026, sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille kohaselt alates
8. veebruar 2026 maksab kostja hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni igakuist elatist miinimummääras. Kostja tasub elatise jooksva kuu eest kuu
9. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole. Elatise võlgnevuse 2000 eurot (periood
10. september 2024 kuni
11. jaanuar 2026) tasub kostja osamaksetena 200 eurot kuus. Esimene osamakse tuleb tasuda
12. märts
13. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu 2 Tsiviilasi nr 2-25-14895 rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka

§ 164

lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3