← Eesti

3-25-1951/5

Obsah (7)§ 120§ 2§ 37§ 121§ 43§ 28§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1951 Määruse kuupäev 10. detsember 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle Tartu

) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas
  2. märtsil 2025 Tartu Vanglale avalduse, milles väljendas rahulolematust seoses asjaoluga, et temalt võeti
  3. veebruaril 2025 ära arvukalt esemeid.
  4. Tartu Vangla selgitas
  5. aprilli
  6. a vastusega nr 6-7/2-25/1186-2 kaebajale, millistel põhjustel temalt esemed ära võeti. Vangla märgib, et tutvus vastamise raames mh kõikide kaebaja alates
  7. aprillist 2020 esitatud Viru Vangla ja Tartu Vangla poe tellimuslehtedega ning samal perioodil erinevates arestimajades koostatud paki üleandmise lehtedega.
  8. Kaebaja esitas
  9. mail 2025 Tartu Vanglale avalduse teabe väljastamiseks. Tartu Vangla kinnitab
  10. aprilli
  11. a vastuses nr 6-7/2-25/1186-2, et on hankinud kaebaja Viru Vangla ja Tartu Vangla kaupluse tellimuslehed ning Tartu, Võru ja Viru arestimajadesse saabunud pakkide nimekirjad. Kaebaja soovib talle vastava teabe väljastamist. 3-25-1951
  12. Tartu Vangla jättis
  13. mai
  14. a vastusega nr 2-2/2-25/2655-2 rahuldamata kaebaja taotluse Tartu Vanglale esitatud tellimuslehtedest vangla kulul koopiate väljastamiseks ning tagastas kaebaja teabenõude osas, milles ta soovib teavet erinevatele arestimajadele ning Viru Vanglale esitatud dokumentide kohta. Enda esitatud pöördumisest koopia saamise taotlus ei ole käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse (AvTS) § 1 mõttes ning kinnipeetavatele nende enda poolt omakäeliselt täidetud ning vangla kauplusele esitatud tellimuslehtedest koopiat ei väljastata. Kui kinnipeetav soovib koopiaid, võib ta taotleda neid üldises korras vastavalt koopiate tegemise hinnakirjale. Tartu Vangla ei ole AvTS § 5 mõttes teabevaldajaks arestimajades koostatud paki üleandmise taotluste osas ega teistele vanglatele esitatud tellimuslehtede osas, mistõttu tuleb vastava teabe saamiseks pöörduda korrektse asutuse poole.
  15. Kaebaja esitas
  16. mail 2025 eelnimetatud vastuse Tartu Vanglale vaide. Kaebajal on õigus tutvuda teabega, mis puudutab temaga seonduvat menetlust.
  17. Tartu Vangla jättis
  18. juuni
  19. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/94-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja ei ole vanglalt taotlenud vanglas läbiviidava menetluse raames selle käigus kogutud tõenditega tutvumist. Vanglale esitatud teabenõudega taotles kaebaja dokumentide väljastamist. Menetluse raames dokumentidega tutvumine ei ole võrdsustatav koopiate väljastamisega vangla kulul. Samuti ei laiene Tartu Vangla
  20. aprilli
  21. a vastusele nr 6-7/2-25/1186-2 haldusmenetluse seaduse nõuded, kuivõrd tegemist on vangla vastusega isiku esitatud selgitustaotlusele.
  22. Kaebaja esitas
  23. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle vangla valduses olev teave. Tartu Vangla kinnitab
  24. aprilli
  25. a vastuses nr 6-7/2-25/1186-2, et on hankinud kaebaja Viru Vangla ja Tartu Vangla kaupluse tellimuslehed ning Tartu, Võru ja Viru arestimajadesse saabunud pakkide nimekirjad. Eelkirjeldatud teave peab olema avalik, sest see sisaldab käimasolevate menetluste kohta olulisi asjaolusid. Kaebaja arvates ei pruugi sellised andmed üldse vangla valduses olla. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.
  26. Tartu Vangla esitas
  27. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
  28. Kaebaja esitas
  29. novembril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle saata dokumendid paberkandjal. Kaebaja ei kasuta enam avalikku e-toimikut (AET) ega Vangide Infoportaali, kuna ei taha olla Tartu Vangla meelevallas. KOHTU SEISUKOHT 10.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust

§ 2lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes.

Kohus saab aru, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastada talle Tartu Vangla ja Viru Vangla kaupluse tellimuslehtede ning arestimajade pakkide üleandmise lehtede koopiad. 11.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2 3-25-1951

  1. Kaebaja soovib Tartu Vanglalt teavet, mille sisust ta ise teadlik peab olema. Tegemist on kaebaja enda esitatud ja koostatud kaupluse tellimuslehtedega ning kaebaja pakke puudutavate dokumentidega. Kaebaja viitab üldsõnaliselt käimasolevale menetlusele, mille raames dokumendid tähtsust võivad omada, kuid ei ole vanglale ega kohtule selgitanud, millised reaalsed negatiivsed tagajärjed kaebajale dokumentide koopiate puudumisega kaasneda võivad. Kui kaebaja jaoks omab dokumentide koopiate puudumine mingis haldusmenetluses tõepoolest negatiivset mõju, siis on tal võimalik vaidlustada vastava menetluse tulemust ning seeläbi oma õigusi kaitsta. Ühtlasi on vangla kaebajale selgitanud, et tal on võimalik Tartu Vangla kaupluse tellimuslehtedest koopiad saada, kui ta nende eest tasub. Muude dokumentide koopiaid on tal võimalik taotleda teistelt haldusorganitelt. Seega ei ole kaebaja jaoks dokumentide koopiate saamine ilmtingimata välistatud. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale vaidlusaluste dokumentide koopiate väljastamata jätmine ülemääraseid kannatusi põhjustada ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
  2. Kaebaja ei nõudnud Tartu Vanglalt vaidlusaluste dokumentidega tutvumist haldusmenetluse raames ning tegemist ei ole olukorraga, mil Tartu Vangla oleks rikkunud haldusmenetluse seaduse § 37 lg-st 1 tulenevat kohustust võimaldada haldusmenetluse osalisel tutvuda igas menetlusstaadiumis haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Kaebaja esitas vanglale konkreetse teabenõudena pealkirjastatud avalduse, milles soovis talle kaupluse tellimuslehtede ja arestimajadesse saabunud pakkide nimekirjade väljastamist ehk ta soovis dokumentidest koopiaid (dtl 14). Seega on vangla kaebaja avalduse lahendamisel õigesti lähtunud avaliku teabe seaduse regulatsioonidest ja vastavatest põhimõtetest.
  3. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik taotleb koopiat tema enda poolt haldusorganile esitatud pöördumisest, ei ole tegu teabenõudega selle klassikalises mõttes ning riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiat tema enese pöördumisest. Kohtud on seejuures viidanud õiguskantsleri
  4. juuni
  5. a samasugusele seisukohale nr 11-2/150555/1502901 ja selles kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustele. Kuigi kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehti võib AvTS § 3 lg 1 mõistes näha teabena, mille haldusorgan saab avalikke ülesandeid täites ja seega saaks vastavat teavet justkui käsitleda avaliku teabena, mis tuleb kaebajale väljastada, siis selline tõlgendus ei ole kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada igaühele võimalus pääseda juurde üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kaebaja Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtede sisu on talle endale teada ning sellised haldusorganile esitatavad avaldused ei ole üldjuhul üldiseks kasutamiseks, kuna teenivad konkreetselt avaldaja huvisid. Koopia tuleb väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks (Tartu Halduskohtu
  6. mai
  7. a määrus asjas nr 3-24-1282, p 8;
  8. aprilli
  9. a määrus asjas nr 3-21-2280, p 11;
  10. detsembri
  11. a otsus asjas nr 3-17-704, p 16; Tallinna Halduskohtu
  12. detsembri
  13. a otsus asjas nr 3-16-994, p-d 19.2 ja 19.3; Tartu Ringkonnakohtu
  14. novembri
  15. a määrus asjas nr 3-17-1781, p 7). Kaebaja põhjendustest ei ilmne, et tegemist oleks olukorraga, mil Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtedest koopiate saamine oleks vajalik tema põhiõiguste kaitseks, mis õigustaks talle vangla kulul koopiate väljastamist. Vangla on nõus kaebajale dokumentidest koopiad väljastama, kui ta selle eest vastavalt Tartu Vangla kodukorrale tasub (vt täpsemalt kodukorra p-d 1.14 ja 11.6). Samuti on kaebajale vangla kinnitusel edastatud vangla kaupluse teenuse kasutamise korral kõikide tema poolt teostatud ostude kohta sama teavet sisaldanud tšekk (dtl 16). Eeltoodut arvestades ei ole kaebajale Tartu Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtedest koopiate väljastamata jätmine õigusvastane. 3 3-25-1951
  16. Tartu Vangla on õigesti kaebajale selgitanud, et ei ole AvTS § 5 mõttes teabevaldajaks Viru Vanglale esitatud kaupluse tellimuslehtede ega Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) arestimajades koostatud pakke puudutavate dokumentide osas. Nimetatud dokumentide osas on teabevaldajateks Viru Vangla ja PPA, kuivõrd vastav teave on saadud või loodud eelnimetatud haldusorganites avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1). Tartu Vangla on kaebajale õigesti selgitanud, et tal tuleb teabe saamiseks pöörduda eelnimetatud haldusorganite poole (AvTS § 15 lg 3). Kuigi Tartu Vangla oleks ka ise saanud kaebaja teabenõude edastada pädevatele teabevaldajatele (AvTS § 21 lg 1), siis ei pea kohus kaebaja isikut arvestades eeltoodu tegemata jätmist põhjendamatuks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja
  17. a algatanud Tartu Halduskohtus ligikaudu 140 kohtuasja. Tartu Halduskohtule erinevate haldusasjade raames esitatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja sarnases kui mitte suuremas mahus esitanud erinevaid avaldusi ka Tartu Vanglale. Ka halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2401 esitatud Tartu Vangla
  18. juuli
  19. a otsuses nr 1-9/2-25/247-3 kinnitab vangla X-i vanglale esitatud avalduste suurt koguarvu. Selline avalduste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just kaebaja õigusi rikutakse erakordselt suures mahus ning et tal esineb põhjendatud vajadus sellises mahus erinevaid avaldusi esitada. Pigem peab kohus usutavamaks, et kaebaja eesmärgiks on vähemalt osaliselt haldusorgani koormamine. Kui kaebaja esitab Tartu Vanglale avalduse, mille lahendamiseks haldusorganil pädevus puudub, siis saab eelkirjeldatud olukorda arvestades pidada piisavaks, kui vangla suunab kaebaja õige haldusorgani poole ega edasta vastavat avaldust ise. Kaebajal on võimalik soovi korral ise avaldus õigele haldusorganile esitada ning tema õigused ei jää kuidagi kaitseta.
  20. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
  2. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus, ta on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et tal puudub internetile ja seeläbi AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on AET-ile piisav ligipääs olemas, samuti on tal võimalik kohtule esitada avaldusi paberkandjal. Tartu Halduskohus on eeltoodut põhjalikult selgitanud
  3. novembri
  4. a määruses haldusasjas nr 3-25-1540 (p 23 ja selle alapunktid) ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
  5. Kaebaja palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kohus selgitab, et Tartu Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavale AET-i vahendusel, kuivõrd 4 3-25-1951 kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvelarvuteid ning tutvuda seeläbi AET-is oma kohtuasjadega. Kui kohtul ei õnnestu kinnipeetavale dokumente AET-i vahendusel edastada, saadab kohus praeguse töökorralduse järgi dokumendid seejärel isikule paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul. Samuti ei ilmne kohtule, et kaebaja ligipääs AET-ile oleks ülemääraselt piiratud või et ta tegelikkuses AET-i ei kasutaks. Näiteks võttis kaebaja AET-i kaudu
  6. novembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu
  7. novembri
  8. a määruse haldusasjas nr 3-25-1540 ning esitas samal päeval elektrooniliselt eelnimetatud haldusasjas ja haldusasjas nr 3-25-3906 määruskaebused. Kaebaja võttis haldusasjas nr 3-25-1858 AET-i kaudu
  9. detsembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu
  10. detsembri
  11. a määruse, esitas samal päeval elektrooniliselt määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule ning võttis
  12. detsembril 2025 AET-i kaudu vastu ringkonnakohtu
  13. detsembri
  14. a määruse. Samuti esitas kaebaja
  15. novembril 2025 AET-i kaudu halduskohtule 8-leheküljelise uue kaebuse (haldusasi nr 3-25-4417). Lisaks esitas kaebaja ajavahemikul
  16. november kuni
  17. detsember 2025 Tartu Halduskohtule elektrooniliselt kokku 19 kaebust (nendest 2 kaebust enda nimel ning 17 kaebust teiste kinnipeetavate nimel). Seega on ilmne, et kaebaja saab ja kasutab jätkuvalt AET-i, kui peab seda ise vajalikuks, ning ei nähtu, et kaebajal oleks sama programmi kaudu kohtudokumentide vastuvõtmine oluliselt takistatud. Kaebaja esitatud taotluses märgitud põhjenduste ja tegelikkuses toimuva vahel on seega vastuolud, mis omakorda viitab järjekordselt kaebaja poolsele valikulisele, manipuleerivale ja seeläbi pahatahtlikkuse poole kalduvale tegevusele. Kaebaja tegevus viitab enam kohtu koormamise eesmärgile, mitte tegelikult esinevale takistusele AET-i kasutamisel. Kohus peab seetõttu vajalikuks veel kord juhtida kaebaja tähelepanu

§ 28lg-s 2 sätestatust lähtumise vajadusele.

20. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.