KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-17347 Tsiviilasi A. R.-i hagi T. R.-i vastu elatise väljamõistmiseks M

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle teatavakstegemisest (

§ 466lg-d 1, 2 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. R.-i (seaduslik esindaja R. B. )
2. oktoobri 2025 hagiavaldus T. R.-i vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ajavahemiku
3. august 2025 kuni
4. oktoober 2025 eest elatise võlgnevuse 656,28 eurot ning alates
5. oktoobrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatavas miinimummääras, hetkel 264,24 eurot kuus, s.o baassumma (alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot), millele lisandub 3% Tsiviilasi nr 2-25-17347 eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest ning selles asjas ka lapsele langev osa lasterikka pere toetusest (peres on kolm last). Hagiavalduse põhjendustes hageja esindaja toob välja, et vanematevahelise kokkuleppe alusel elas laps kuni 2025.a augustini nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures. See katkes, kui kostja kolis elama Tallinnasse. Kostja alates augustist 2025 lapse ülalpidamises ei osale.
6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kuni augustini 2025 kostja andis lapsele ülalpidamist vahetult ning kostja tasub lisaks ka hageja lasteaiatasu. Augustist hageja ema hakkas takistama lapse viibimist isa juures. Kostja kinnitab, et ei ole kolinud Tallinnasse, elab Virtsus, ta saab ja soovib lapse eest vahetult hoolitseda. Kostja on augustist 2025 kuni hagi esitamiseni tasunud lapse lasteaiatasu ning kandnud lapsega seotud muid kulusid vähemalt 345 eurot.
8. veebruaril 2025 saabus kohtule hageja avaldus elatise nõudest loobumiseks alates
9. novembrist
10. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi eest
11. augustist –
12. novembrini 2022 tasumata elatise 740 eurot. Hagist osaliselt loobumise avalduse kohaselt alates
13. novembrist 2025 jõudsid vanemad perelepitusteenusel kokkuleppele, et lapsel on taas vahelduv elukoht ja laps viibib üle nädala isa juures Virtsus, selliselt on suhtlemise kord ka toimunud. Hageja soovib
14. a augustist novembrini (novembris eest 21 päeva eest) kostjalt elatist 200 eurot kuus, arvestades, et isa maksab ka lasteaiaarve. Kompromissi korras hageja esindaja istungil oli kompromissi korras valmis elatise summa vähendama 500 euroni.
16. veebruaril 2026 korraldaval eelistungil kostja nõustus hagist osalise loobumisega, kuid ei nõustunud tasuma elatist perioodi eest
17. august-
18. november. Kostja leiab, et on ülalpidamiskohustust täitnud, hageja on elatise nõudega kohtusse pöördunud alusetult ning sellega tekitanud kostjale menetluskulusid, sh olnuks võimalik hagist loobumisest teatada varem ning kompromissi arutada kirjalikult. Kostja möönis, et septembris-oktoobris viibis laps isaga kaks korda kuus nädalavahetustel, kuid aasta keskmisena on laps isaga olnud vähemalt 10 – 12 päeva kuus ning makstud lasteaiatasu katab võimaliku elatise summa. Kostja soovis, et hageja hüvitaks kostjale lepingulise esindaja kuludest vähemalt ½, s.o 2100 eurot.
20. veebruaril 2026 istungil läbirääkimiste ja arutelu tulemusel jõudsid R. B. ja T. R. kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: hageja loobub kostja vastu esitatud elatise nõudest, menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale edasikaebamise õigusest. 6. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et praegusel juhul ei riku hageja elatise nõudest loobumine lapse huvisid, sest vanemad annavad ülalpidamist vahetult. Kokkuleppe sõlmimise eelselt oli vanemate vahel vaidlus üksnes möödunud perioodi eest elatise võlgnevuse osas ehk sisuliselt selle üle, kas vanem peab teisele vanemale hüvitama tema poolt sellel perioodil lapse ülalpidamiseks tehtud suuremaid kulud, kui ta vanemate võrdset ülalpidamiskohustust arvestades pidanuks tegema. Tagasiulatuvalt ei ole lapsele võimalik ülalpidamist anda, mistõttu ka selles osas nõudest loobumine lapse õigusi ega huve otseselt ei riku. 7. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisti kokku ei leppinud, vaid sedastasid ka kompromissi sõlmimisel, et et kulud jäävad poolte endi kanda. 9.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 446lg lg 3 teise lause teise alternatiivi kohaselt jõustub käesolev määrus selle teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3