1-07-9015/55

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 02.05.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-07-9015 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid B .Z VÕRGU vang istusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu B.Z , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas. Karistuse kandmise algus 24.01.2007 ja lõpp 24.01.2016 Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.04.2012, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §

1. RESOLUTSIOON Jätta B.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 04.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.Z Võrgu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. B. Z on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 13.01.2009 otsusega KarS § 114 p 2, 3 ja § 25 lg 2 järgi ning karistatud 8 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti vahistamise päev, s.o 24.01.
2. 1 Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et B.Z-i on karistatud ärandamise, kauplusevarguse eest grupis, kakluse eest purjus peaga, röövimise, ebaseadusliku vabadusevõtmise, väljapressimise, mõrva katse eest. Seega on pidevalt tõusnud vägivaldsuse tase ja ohtlikkus. Enamasti on isik kuritegusid toime pannud grupis. Vangla ei toeta B.Z Võrgu ennetähtaegset vanglast vabastamist tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistung: Kinnipeetav B. Z taotles kohtuistungil enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav leidis, et vangla poolt tema osas tehtud iseloomustus on subjektiivne. Tööst keeldumist põhjendas hirmuga kaasvangide ees. Vabaduses ootab teda naine ning kaks last. Tööle asuks B. Z ehitusettevõtja juurde, kuid kirjalikku garantiikirja M. Võrgul esitada ei olnud. Isik kinnitas, et probleem alkoholiga oli tal viimati
3. aastal. Viimase teo kvalifitseerimine mõrvakatsena oli aga ebaõiglane. Prokurör ei toetanud B. Z Võrgu ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Isikut on 4-l korral kriminaalkorras karistatud, neist viimane oli katseajal toime pandud I astme kuritegu. Lisaks on isikut korduvalt karistatud distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Isikul puudub vabanedes töökoht, garantiikirja selle kohta pole. Samuti puudub isikul töökogemus. Ta on ühiskonnale kõrgohtlik ning tema poolt toime pandavad kuriteod on muutunud raskemaks. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistuses viibimise ajal on talle määratud distsiplinaarkaristusi 6-l korral tööst keeldumise eest. Kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, siis tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav B.Z suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kinnipeetav ei ole kohtu hinnangul isikuks, kes oleks orienteeritud õiguskuulekusele. Kinnipeetava suhtes on erinevaid nõudeid suurusjärgus 6600 eurot, kuid tal ei ole motivatsiooni asuda vanglas tööle, et neid nõudeid tasuda. Kinnipeetava arvates on talle tehtud ülekohut ning ei soovi põhimõtteliselt nõudeid tasuda. Kinnipeetaval on keskharidus ning ta on omandanud ka montaažilukksepa eriala. Samas puuduvad tal tööoskused, -kogemused ning -harjumus. Vangla arvates on tööst keeldumine seostud pigem isiku hoiakutega. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ning nõudeid tema vastu, ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on M. Võrgul koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht. Riski, et isik võib panna majanduslike raskuste ilmnemisel toime uue kuriteo, ei vähenda kohtu hinnangul ka asjaolu, et kinnipeetaval on toetav ema ning abikaasa. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku minevikuga isikud ning ta ei ole huvitatud nende sidemete katkestamisest. Kohus leiab, et hoolimata asjaolust, et isikut 2 toetavad ema ning abikaasa, ei suuda nende toetus vähendada seda mõju, mida avaldavad isikule kriminaalse taustaga tuttavad. Kinnipeetava vabastamisega kaasneb oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist just koos nende tuttavatega, kuna materjalidest nähtub, et isik on kuritegusid enamasti toime pannud grupis. Kohtule esitatud materjalide kohaselt asuks B.Z vabanemisel elama ema juurde, kus elab ka kinnipeetava kriminaalkorras karistatud vend. Seega puutuks B. Z vabanemisel kokku teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, mis aga ei soodustaks tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Kohtu arvates ei toeta isiku vabastamist ka asjaolu, et ta ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks, kuigi on ühe vägivallaga seotud kuriteo toime pannud alkoholijoobes olles ning teda on karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse § 70 alusel. Iseloomustuses on kinnipeetava puhul probleemiks peetud ka negatiivsust ja tõrjuvat suhtumist ümbritsevasse. Isik kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Isik on riskialdis, manipuleeriv, eitab probleemide olemasolu, süüdistab teisi ning endas probleeme ei näe. Samuti ei arvesta ta oma tegude tagajärgedega. Isik väljendab tugevat antipaatiat õigussüsteemi vastu. Kohus leiab, et eelnevast nähtub isiku negatiivne suhtumine ühiskonnas valitsevatesse normidesse ning väärtushinnangutesse. Kohus leiab, et M. Võrgu näol ei ole tegemist isikuga, kes oleks eelnevast käitumisest teinud vajalikke järeldusi ning kes suudaks edaspidi ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada. Vangla iseloomustuse kohaselt nähtub katseajal toime pandud kuritegudest ning vangistuse ajal saadud distsiplinaarkaristustest, et isik ei suuda järgida distsipliini ega alluda kehtestatud reeglitele. Sellest järeldab kohus, et isik ei suudaks nõudeid järgida ka tema vabastamisel enne tähtaega allutamisega elektroonilise valve alla. Kohus rõhutab, et negatiivne suhtumine õiguskorda ning tahtmatus end mitte muuta, on asjaolud, millest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks B. Z-i vangistusest enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
4. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.Z Võrgu määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
5. juunil
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 3