lg 2 ja
järgi
1
lg 1 alusel arvestati M.V eelvangistuses viibitud aeg 27.04.2018 – 27.06.2018, s.o 2 kuud 1 päev, karistusaja hulka ning loeti M.V kandmata karistuseks 4 kuud 29 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati M.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9866 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu vangistuse, võrra ning mõisteti M.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendati mõistetud vangistus 659 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli M.V-l ära teha 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
lg 4 alusel oli M.V kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX
lg 2 p 2 alusel määrati M.V-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrati M.V-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lõike 4 alusel määrati M.V-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida alkoholitarvitamise häire hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.
lõike 4 alusel määrati M.V-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. M.V oli kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et M.V ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati M.V kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 05.10.
lg 6 alusel täitmisele M.V-le mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 3 kuud 29 päeva vangistust. 3.
lg 4 alusel käitumiskontrolli perioodi lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise kohustuse tuvastamiseks laboratoorset vereanalüüsi, mis muuhulgas koosneb süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) analüüsist. Laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustus on meede, mis võib aidata kaasa sõltuvusprobleemiga isiku resotsialiseerumisele ja õiguskuulekale käitumisele ning mille 2 rakendamisele on soosivat suhtumist avaldanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu on 07.03.2019 määruses nr 1-09-14104, p 25). Kohtuotsusest nähtub, et juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Eeltoodust tuleneb, et CDT näit vereanalüüsis ei või võrreldes eelmise analüüsiga olla suurem, vaid see peab olema võrdne või väiksem. Praegusel juhul on M.V vereanalüüsi CDT näit olnud juulis 2020 1,3% ning juunis 2020 1,1%. Seega on CDT näit olnud eelmise analüüsiga võrreldes suurem, mis viitab alkoholi tarvitamisele. Maakohtul ei ole põhjust M.V vereanalüüside tulemuste õigsuses kahelda. Varasem CDT näidu tõus vereproovis aprillis 2020 oli seotud alkoholi tarvitamisega, mida hooldusalune ka ise tunnistas. 3.3. Maakohtu hinnangul näitab M.V käitumine tervikuna, et ta ei ole hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, vaid on suhtunud sellesse hoolimatult ja kohusetundetult. Kuigi isiku suhtumine töötundide tegemisse on paranenud, ei ole ta suutnud täita kõiki talle määratud nõudeid ja kohustusi, sealhulgas hoiduda alkoholi tarvitamisest. Tegemist ei ole ühekordsete, juhuslike eksimustega, vaid probleeme üldkasuliku töö tegemise, sotsiaalprogrammi tundides osalemise ja alkoholi tarvitamisest hoidumisega on esinenud korduvalt mitme kuu vältel. 3.4. Maakohus leidis, et eelnevast tulenevalt ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. Karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud ja erakorraline ettekanne tuleb rahuldada. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 119 tundi üldkasulikku tööd.
lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on M.V-l mõistetud karistusest kandmata 3 kuud 29 päeva vangistust.
lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on M.V-l mõistetud karistusest kandmata 2 kuud 19 päeva vangistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. 8. Kuigi
lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine ning kontrollnõuete mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et M.V puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Maakohus on ka põhjalikult käsitlenud, miks on põhjendatud karistus just täitmisele pöörata. Arvestades süüdimõistetu hoolimatut käitumist, ei ole põhjendatud mõne muu alternatiivse variandi kohaldamine süüdimõistetule. Süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise tähtaega ei ole võimalik pikendada, sest
lg-te 3 ja 6 kohaselt on süüdimõistetule määratud maksimaalne tähtaeg ning asjakohane ei ole määrata ka lisakohustusi, sest süüdimõistetule on kõik asjakohased lisakohustused määratud. Seega on kohtul üksnes kaaluda, kas pöörata karistus täitmisele või jätta karistus täitmisele pööramata. Arvestades süüdimõistetu käitumist, tema poolt toimepandud rikkumisi ning asjaolu, et isik ei ole ka pärast 2 kriminaalhooldusametniku kirjalikku hoiatust saanud aru, et tal tuleb nõuetekohaselt läbida üldkasulikku tööd, ei näe ka ringkonnakohus ette muud võimalust kui karistus täitmisele pöörata. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mille alusel peaks andma süüdimõistetule võimaluse jätkata üldkasuliku töö sooritamist. Maakohus on põhjendatult märkinud, et süüdimõistetu on rikkunud üldkasuliku töö tegemist ning keeldu tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhooldusnõuetest ning kohustusest sooritada üldkasulikku töö tunde, allkirjastades süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö 4 tegemisel. Seega oleks tulnud süüdimõistetul ka kõik endast olenev teha, et mitte nimetatud kohustusi ja nõudeid rikkuda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades süüdimõistetu rikkumisi ja nende korduvust oli põhjendamatu maakohtu poolt antud võimalus näidata, et süüdimõistetu on võimeline muutuma. Süüdimõistetu käitumine ja suhtumine näitab ning kinnitab kohtu veendumust, et süüdimõistetu ei ole võimeline karistust kandma vabaduses. Lisaks peab ringkonnakohus veelkord vajalikuks märkida, et määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt ning sooritada üldkasulik töö, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid. Praeguseks ajaks on
Süüdimõistetu toob välja, et tegelikkuses on tal tegemata 71 tundi üldkasulikku tööd ning maakohtu poolt täitmisele pööratud karistus 3 kuud 29 päeva on vale. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on selles osas seisukoha võtnud kriminaalhooldusametniku erakorralise määruskaebuse alusel, tühistades osaliselt 14.09.2020 määrusega enesekontrollimenetluses 17.08.2020 määruse täitmisele pööratud karistuse osas. Siiski on õige 79 sooritamata tundi. Nii on ka kriminaalhooldusametnik selgitanud, et ametnik, kes süüdimõistetule määrust tutvustas, asendas teda puhkuse ajal ja tegi tundide arvestamise osas vea – ta kirjutas, et tegemata on 71 tundi, kuid tegelikult on 79 ning see omakorda tähendab 79 päeva vangistust tuleb täitmisele pöörata. 9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 17.08.2020 ja 14.09.2020 määrused tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas 5 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.