1-07-9015/60

1-07-9015 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-9015 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R. P Võrgu (R. P) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu R. P Võrgu määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 02.05.2012 määrusega jäeti R. P talle Harju Maakohtu 13.01.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. R. P on Harju Maakohtu 13.01.2009 otsusega mõistetud süüdi KarS § 114 p 2, 3 – § 25 lg 2 järgi ning karistatud 8-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 24.01.2007 ja lõpp 24.01.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 24.07.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Vangistuses viibimise ajal on talle määratud distsiplinaarkaristusi 6-1 korral tööst keeldumise eest. Maakohus leidis, et kuna vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, siis tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Maakohtul puudus veendumus, et R. P suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbida ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. R. P ei ole maakohtu hinnangul isikuks, kes oleks orienteeritud õiguskuulekusele. Kinnipeetava suhtes on erinevaid nõudeid suurusjärgus 6600 eurot, kuid tal ei ole motivatsiooni asuda vanglas tööle, et neid nõudeid tasuda. M. Võrgu arvates on talle tehtud ülekohut ning ta ei soovi põhimõtteliselt nõudeid tasuda. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on keskharidus ning ta on omandanud ka montaažilukksepa eriala. Samas puuduvad tal tööoskused, -kogemused ning -harjumus. Vangla arvates on tööst keeldumine seotud pigem isiku hoiakutega. Arvestades M. Võrgu varasemat käitumist ning nõudeid tema vastu, ei pidanud maakohus reaalseks, et vabanemisel oleks M. Võrgul koheselt võimalik leida endale äraelamist võimaldav töökoht. Riski, et R. P võib panna majanduslike raskuste ilmnemisel toime uue kuriteo, ei vähenda maakohtu hinnangul ka asjaolu, et tal on toetav ema ning abikaasa. M. Võrgu suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku minevikuga isikud ning ta ei ole huvitatud nende sidemete katkestamisest. Maakohus leidis, et hoolimata sellest, et R. P toetavad ema ning abikaasa, ei suuda nende toetus vähendada seda mõju, mida avaldavad M. Võrgule kriminaalse taustaga tuttavad. M. Võrgu vabastamisega kaasneb oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist just koos nende tuttavatega, kuna materjalidest nähtub, et ta on kuritegusid enamasti toime pannud grupis. Kohtule esitatud materjalide kohaselt asuks R.P vabanemisel elama ema juurde, kus elab ka kinnipeetava kriminaalkorras karistatud vend. Seega puutuks R. P vabanemisel kokku teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, mis aga ei soodustaks tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Maakohtu arvates ei toeta isiku vabastamist ka asjaolu, et ta ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks, kuigi on ühe vägivallaga seotud kuriteo toime pannud alkoholijoobes olles ning teda on karistatud väärteokorras alkoholiseaduse § 70 alusel. Iseloomustuses on kinnipeetava puhul probleemiks peetud ka negatiivsust ja tõrjuvat suhtumist ümbritsevasse. R.P kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda, on riskialdis, manipuleeriv, eitab probleemide olemasolu, süüdistab teisi ning endas probleeme ei näe. Samuti ei arvesta ta oma tegude tagajärgedega. R. P väljendab tugevat antipaatiat õigussüsteemi vastu. Maakohus leidis, et eelnevast nähtub M. Võrgu negatiivne suhtumine ühiskonnas valitsevatesse normidesse ning väärtushinnangutesse. M. Võrgu näol ei ole maakohtu arvates tegemist isikuga, kes oleks oma eelnevast käitumisest teinud vajalikke järeldusi ning kes suudaks edaspidi ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada. Vangla iseloomustuse kohaselt nähtub katseajal toime pandud kuritegudest ning vangistuse ajal saadud distsiplinaarkaristustest, et isik ei suuda järgida distsipliini ega alluda kehtestatud reeglitele. Sellest järeldas maakohus, et R. P ei suudaks nõudeid järgida ka tema ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Maakohus rõhutas, et negatiivne suhtumine õiguskorda ning tahtmatus end muuta, on asjaolud, millest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks R. P vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Elektroonilise valvega seotud piirangud ei oleks maakohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. P , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kui ringkonnakohus leiab, et asja saab 2 lahendada ka maakohtule tagastamiseta, palub R. P määruskaebus rahuldada ja vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. R. P leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele, kuna maakohus on rikkunud menetlusnorme ja kaebaja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, olla kohtuistungil ära kuulatud ning esitada kohtule materjale. Samuti on jäetud arvestamata muud KarS § 76 lg-st 3 tulenevad asjaolud, mis on toonud kaasa kaalutlusvead ning ebaõige kohtulahendi. R. P märgib, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise asja arutamise istung toimus 30.04.
6. Teda kohtuistungile ei toimetatud, vaid kohtuistung toimus videokonverentsina. Samuti ei teavitatud R. P eelnevalt kohtuistungi toimumise ajast, mistõttu ei saanud ta ennast istungiks ette valmistada ega kohtule dokumente esitada. Eeltoodut tuleb M. Võrgu hinnangul lugeda selliseks rikkumiseks, mis toob kaasa määruse tühistamise. Veel on R. P seisukohal, et maakohus on rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid, jättes arvestamata teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohtumääruses puuduvad suuremalt osalt kohtu enda põhjendused ja analüüs, kuna suures osas tugineb kohus vangla subjektiivsele ja paljasõnalisele iseloomustusele. Seega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise nõuet. Maakohus ei ole arvestanud, et R. P on intensiivselt tegelenud positiivsete enesearendamise tegevustega – osalenud XXXX, XXXX tundides, XXXX kursustel, XXXX sotsiaalprogrammis ning vestelnud psühholoogiga. Samuti ei ole maakohus arvestanud, et M. Võrgu emal on ees raske XXXX, mistõttu ema vajab tema abi. M. Võrgul on abikaasa ja XXXX alaealist last. Seega annaks tema vabastamine neile võimaluse elada täisväärtuslikku perekonnaelu. M. Võrgul on olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, mis välistab materiaalsed probleemid ning võimaldab tasuda võlgasid. Vangla väide, et ta ei kavatse võlgu tasuda, on väär. Veel leiab R. P , et lähtuvalt süütuse presumptsioonist ei saa talle vangistuses määratud 6 distsiplinaarkaristust arvestada enne, kui nende suhtes on jõustunud kohtulahendid. R.P on kõik distsiplinaarkaristused vaidlustanud halduskohtus. Seega ei ole tal hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi, millele maakohus võinuks tugineda. R. P leiab, et tema ennetähtaegseks vabastamiseks esinevad nii materiaalsed kui ka formaalsed alused ning kohus on jätnud ta ebaõigesti vabastamata. Maakohus ei ole arvestanud, et kriminaalhooldusele allutamine koos lisakohustustega ja elektroonilise järelevalve kohaldamisega välistab igasugused riskid, seda enam, et R. P on igati motiveeritud vabaduses õiguskuulekalt käituma ning täitma kõiki talle kohtu poolt pandud kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M. Võrgu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 3
9. Ringkonnakohus möönab, et M. Võrgu käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – R. P on vangistuses osalenud XXXX, XXXX tundides, XXXX kursustel, XXXX sotsiaalprogrammis ning vestelnud psühholoogiga, vabanedes on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et M. Võrgu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud.
10. Lisaks eelmärgitud positiivsetele asjaoludele tuleb kohtul M. Võrgu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod on R. P pannud toime ajal, mil ta kandis tingimisi vangistust ning tema suhtes kulges katseaeg. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tema kuriteod on muutunud järjest raskemaks – tõusnud on vägivaldsuse tase ja kuritegude ohtlikkus. Kui varasemalt karistati R. P ärandamise, kauplusevarguse, röövimise, ebaseadusliku vabadusevõtmise ja väljapressimise eest, siis viimaseks kuriteoks oli mõrvakatse. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui mitte arvestada M. Võrgule vangistuses määratud distsiplinaarkaristusi, võimaldab eeltoodu järeldada, et varasemad karistused pole M. Võrgule vajalikku paranduslikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta sellest enda jaoks teinud ei ole. Kuivõrd R. P on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub ringkonnakohtul veendumus, et uus määratav katseaeg mööduks edukalt.
11. R. P on määruskaebuses leidnud, et maakohus, arutades asja videokohtuistungil, on rikkunud tema õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, olla kohtuistungil ära kuulatud ning esitada kohtule materjale. Ringkonnakohus süüdimõistetu seisukohaga ei nõustu. Nii sätestab KrMS § 432 lg 32, et täitmiskohtunik võib korraldada süüdimõistetu osavõtu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab KrMS § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele – tagab, et menetlusosalised näevad ja kuulevad otseülekandena vahetult kohtusaalis toimuvat. Seega ei pidanud maakohus toimetama R. P kohtusaali, vaid võis tagada tema osavõtu istungist ka tehnilise lahenduse abil. Oluline oli üksnes see, et M. Võrgul oli võimalik istungil toimuvat näha ja kuulda, mida R. P on kohtuistungi protokolli kohaselt ka kinnitanud. Seega, ehkki R. P ei viibinud füüsiliselt kohtuistungil, oli talle tagatud istungist osavõtt. Samuti sai R.P anda kohtuistungil ütlusi ja seega kasutada oma õigus olla ärakuulatud. M. Võrgu vastupidised väited on alusetud.
12. Seoses süüdimõistetu arvamusega, mille kohaselt on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendatuse nõuet, toonitab ringkonnakohus, et kohtu põhjendustega mittenõustumine ei tähenda nende puudumist. Maakohus on põhjalikult hinnanud kinnipeetavat iseloomustavaid materjale, mille põhjal esitanud põhjendused tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta. Asjaolu, et M. Võrgu hinnangul oleks kohus pidanud jõudma teistsugusele järeldusele, ei muuda maakohtu põhjendusi olematuteks.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid R. P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul on jäänud vangistust kanda veel märkimisväärselt pikk aeg, s.o üle kolme aasta. Seega on tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist võimalik arutada ka edaspidi. 4
14. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus