1-07-9015/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-9015 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.W Võrgu (V.W) kaitsja Monica Meristo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu V.W Võrgu kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. V. W tunnistati Harju Maakohtu 13.01.2009 otsusega süüdi KarS § 114 p 2, 3- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise 01.02.2005 Jõgeva Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta vangistust, võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 24.01.2007 ja lõpp 24.01.
7. Viru Maakohtu 13.02.2013 määrusega jäeti V. W tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu hinnangul oleks M. Võrgu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas, seda isegi täiendava KarS § 76 lg 4-1 järgi ettenähtud garantiiga. 3.
9. Maakohtu määruse kohaselt on V.W kuus korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab vanglakaristust neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude (vargused, röövimine, asja omavoliline kasutamine), üldohtlike kuritegude (tulirelva ja laskemoona ja lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine) eest, võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest ning avaliku korra raske rikkumise eest, mis oli toime pandud vägivallaga, relva või muu esemega ähvardades ja grupi poolt. Kuritegu, mille eest V. W kannab praegu karistust, oli toimepandud ööpäeva jooksul kolme episoodina viie kannatanu suhtes. Igal korral kasutas isik valmis pandud bensiiniga täidetud pudeleid, visates neid õhtusel ja öisel ajal kannatanute elukohta, asetades kannatanute elu reaalsesse ja tõsisesse ohtu. Maakohus märkis, et M. Võrgu kuritegu oli küüniline ja külmavereline ning selle toimepanemise viis näitab, millised on isiku tegelikud tõekspidamised ja väärtushinnangud. Maakohtu määruse kohaselt kannab V.W pikaajalist vangistust raske esimese astme isikuvastase kuriteo, s.o mõrva katse eest, mis on toime pandud katseajal. V. W on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid pani viimasel katseajal toime raske isikuvastase kuriteo. Karistusregistri teatisest nähtub, et V.W on ka 3 korral väärteokorras karistatud liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest ja 1 korral alkoholiseaduse rikkumise eest. 3.
10. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole M. Võrgu puhul eesmärki täitnud, võimaluse tekkimisel eirab ta kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohtu hinnangul näitavad M. Võrgu kuriteo toimepanemise asjaolud ja eelnev elukäik seda, et vabaduses viibides ohustaks ta jätkuvalt inimeste elu ja tervist, nende vara ja avalikku korda ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud isegi elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 3.
11. Maakohus tõi välja, et vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on V.W vangistuse ajal 9 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on enamjaolt määratud tööst keeldumise eest ja korraldustele mitteallumise eest. Maakohtu hinnangul näitavad rikkumiste arv ja iseloom seda, et V. W ei ole vangistuse ajal oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Maakohus märkis, et isegi, kui arvestada seda, et osa karistustest on ära kantud ja vaidlustatud, on V. W siiski korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. 3.
12. Maakohus leidis, et arvestades M. Võrgu poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist vangistuses viibides ja kriminaalhooldaja järelevalve all olles, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul näitab M. Võrgu poolt katseajal kuriteo toimepanemise seda, et kriminaalhooldus ei tagaks M. Võrgu puhul resotsiaaliseerimist ega maandaks uute kuritegude toimepanemise riski. Lisaks on M. Võrgu suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid ja kuriteokaaslasi, sealjuures vend O.T . Maakohtu hinnangul suurendab M. Võrgu uue kuriteo toimepanemise riski ka varasem alkoholi kuritarvitamine ning oleks kergemeelne arvata, et varem kuuel korral karistatud isik, kes on juba neljal korral vanglakaristust kandnud, kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, viimasel katseajal pani toime raske isikuvastase kuriteo, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. 3.
13. Maakohtu määruse kohaselt soovib V. W vabanedes asuda elama ema juurde ning viimane on andnud kirjaliku nõusoleku elukohas elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on M. Võrgule vabaduses garanteerinud töökoht varustaja-autojuht ametikohale. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha omamine, lähedaste toetus ja tõenäoliselt ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Maakohus märkis, et ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht ja isegi töökoht, kuid see ei takistanud M. Võrgul uut kuritegu toime panna. Maakohtu hinnangul saaks M. Võrgu ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. -2- Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
14. M. Võrgu kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Võrgu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, vajadusel elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
15. Kaitsja leiab, et V. W on vanglas viibides muutnud oma seisukohti ja teinud vajalikud järeldused oma käitumisest ning on vabaduses motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Vabanemisel on talle garanteerinud töökoht OÜ-sse XXX varustaja-autojuht ametikohale. V.W soovib minna tööle, et tasuda oma võlad, ning asuda elama ema H.T. kuuluvasse korterisse. Vabanemisel püüab ta hoiduda suhtlemisest kriminaalse minevikuga tuttavatest ja alkoholi tarvitamisest, sest kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Kaitsja hinnangul on positiivne see, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud inglise keele algkursuse ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale“ ning osalenud vabanemiseelses nõustamises. V. W omab keskharidust ja montaažilukksepa eriala ning soovib vabaduses olles muuta oma käitumist, kuna on vanglas viibides aru saanud, et ei tohi süüdistada teisi oma probleemides ja mõtleb oma tegude tagajärgedele. 4.
16. Kaitsja on seisukohal, et esinevad kõik alused M. Võrgu ennetähtaegseks vabastamiseks ning varasemad karistused ja korduv vangistuses viibimine ei ole iseenesest alus keelduda ennetähtaegsest vabastamisest. Määruskaebuse kohaselt soovib V.W vanglast vabaneda, sest ta kardab, et vanglas viibides võib ta pere laguneda ja suhted saavad kahjustatud. Kinnipeetav kinnitab, et ta ei ole saanud tööle asuda majandustööde abitöölise E-8 osakonna üldkasutavate ruumide koristajana, sest tema elu ja tervis satuvad ohtu füüsilise kättemaksu läbi, kuna tal tuleb elama jääda samasse E8 osakonda teiste kõrgohtlike kinnipeetavatega. Määruskaebuse kohaselt on V. W nõus koristama muud osakonda, M. Võrgule on määratud ravimid, kuna ta kardab oma julgeoleku pärast ning talle on mõjunud mõistetud karistused, mis on kõik vaidlustatud. Kaitsja märgib, et kuigi isiku distsiplinaarkaristused on juba ka ära kantud (kartserisse paigutamised), on karistused senini jõustumata, kuna on edasi kaevatud. Seega ei tohi neid karistusi võtta arvesse ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Kaitsja märgib, et jõustunud on ainult üks karistus ning jõustumata alates 11.04.2011 määratud karistused (haldusasjad nr 3-11-173, 3-12-289, 3-12-588, 3-12-1096, 312-1376, 3-12-2137) ning viimase karistuse osas toimub vanglas vaidemenetlus. Määruskaebuse kohaselt rikub V. W korda, et pääseda kontaktist teiste vangidega ja püsida üksikvangistuses, nii on ta selgitanud ka arstile. Arst soovitas M. Võrgul tarvitada ravimit Quetiapini 50 mg järgmised 20 aastat. M. Võrgu kaaskinnipeetav on oma selgituses maininud, et E8 osakonnas koristajana töötamine on psühholoogiliselt äärmiselt raske ning igaüks ei suuda vastu pidada, kaaskinnipeetavatega ta enam ei suhelnud, kuna pidevalt oli võimalus, et nendega tekib konflikt. Samad hirmud on ka M. Võrgul. 4.
17. Kaitsja leiab, et maakohus ei arvestanud määruse tegemisel kaitsja poolt kohtuistungil esitatud dokumente ning arvestades ajalist kulgu, oli selge et maakohtu määrus oli sisuliselt enne istungit juba valmis: kohtuistung lõppes 12.00 ja määrus allkirjastati 12.
18. Vastus määruskaebusele
19. Ringkonnakohus tegi 01.03.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 11.03.
20. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -3-
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M. Võrgu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on M. Võrgu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja vastab vaid määruskaebuses esitatud väidetele.
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Võrgu kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Võrgu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta V.W enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toimepandud kuritegude raskusele, eelnevale korduvale kriminaalkorras karistatusele, reegleid rikkuvale käitumisele vangistuses ning süüdimõistetu ohtlikkusele ja kõrgele uute kuritegude toimepanemise riskile, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et M. Võrgu poolt korduvalt ohtlikul viisil toimepandud tapmiskatsed, kuuel korral kriminaalkorras karistatus, muuhulgas raskete vägivallakuritegude toimepanemise eest, ning varasemalt mõistetud vangistustest ja kohaldatud katseaegadest sõltumata kuritegude toimepanemise jätkamine näitavad seda, et esineb suur risk, et V.W võib ka seekord vabaduses uusi kuritegusid toime panna ning tema vabastamine oleks vastuolus nii ühiskonna õiglustunde kui ka karistuse mõistmise eesmärkidega.
23. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et maakohus on juba M. Võrgule määratud distsiplinaarkaristuste vaidlustamist arvesse võtnud ning leidnud sellegipoolest, et M. Võrgu käitumine vangistuses ei anna alust arvata, et ta on oma käitumist muutnud ja suudaks edaspidi õiguskuulekalt elada. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Võrgu vabanemisel eesootavad head tingimused ning vanglas õppimine ja sotsiaalprogrammides osalemine ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks ning leiab, et M. Võrgu poolt toimepandud kuriteod on sedavõrd rasked, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu põhjendatud isegi juhul, kui M. Võrgule määratud distsiplinaarkaristused tühistatakse.
24. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning jätnud kaitsja poolt kohtuistungil esitatud väited ja dokumendid tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub maakohtu määrusest, et V.W nii positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid olulisi asjaolusid on põhjalikult analüüsitud ning M. Võrgu vangistusest enne tähtaega mittevabastamise põhjused on ammendavalt välja toodud. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul oli M. Võrgu toimikuga võimalik tutvuda juba enne kohtuistungit, mistõttu oli võimalik asja eelnev põhjalik ettevalmistus hilisema lahendi kiiremaks tegemiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole M. Võrgu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud ning M. Võrgu vabastamata jätmine on olnud käesoleval ajal põhjendatud ja seaduslik.
25. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. W tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Mati Kartau