KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-11177 Kohtuasi D.F-

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 1670 eurot ületavas osas (s.o osas, milles lepingulise esindaja ajakulu ületas 9 tundi ning riigilõivu 50 eurot osas). 11. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 2480 eurot ületavas osas ja menetluskulude 2480 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on 18.03.2024 määruse põhjendavas osas andnud pooltele vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks tähtaja 3 päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30.04.
2. Avaldaja esitas 24.04.2024 taotluse, milles palus anda täiendava tähtaja puudutatud isiku lõppseisukohale vastamiseks ning maakohus jättis 02.05.2024 vastava taotluse rahuldamata. Maakohus on 07.05.2024 määruses märkinud, et kohus oleks pidanud andma avaldajale täiendava tähtaja puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast lõpplahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja iseseenesest õigesti määruskaebuses viidanud, et maakohus ei määranud enne menetluskulude kindlaksmääramist puudutatud isiku 23.04.2024 menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks täiendavat tähtaega. Samas ei anna eeltoodu alust maakohtu määruse vaidlustatud osas tühistamiseks. Avaldaja on saanud oma vastuväited menetluskuludele esitada hiljemalt määruskaebemenetluses. Lisaks ei ole esindajakulude kindlaksmääramisel määrav, kas avaldaja esitas vastuväite puudutatud isiku menetluskulude suurusele. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (

§ 174

lg 8) ning hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip (

§ 477lg-d 5 ja 7).

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas, milles puudutud isik palus avaldajalt välja mõista 22.08.2023 esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Iseenesest võimaldab

§ 169

lg 3 jätta rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud sõltumata menetluse tulemusest menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud, kuid seda sätet ei saa enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava kulude otsustuse 4 peab tegema menetluskulude jaotamisel (vt ka

komm I

§ 178lg1).

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda, vaid peab määrama menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks nende jaotuse alusel (

§ 174lg 1).

Eeltoodust tulenevalt ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel jätta avaldajalt välja mõistmata puudutatud isiku 22.08.2023 määruskaebusega seotud riigilõivu põhjusel, et puudutatud isiku määruskaebus jäi rahuldamata. Samuti ei ole alust mõista puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulusid, mis seondusid nimetatud määruskaebuse esitamisega. 14.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud. 14.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on lepinguline esindaja esitanud puudutatud isiku nimel 23.04.2024 lõppseisukoha, tõendid ja menetluskulude nimekirja ning menetlusdokumendil on 6 lisa (dtl 221-226). Puudutatud isiku 23.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal enne seisukoha koostamist seniste menetlusdokumentidega tutvumisele ja analüüsimisele ning tõendite kogumisele 3 tundi ja 30 minutit ning menetlusdokumendi koostamisele 6 tundi, s.o kokku 9,5 tundi. Maakohus on lugenud nende toimingute osas põhjendatud ajakuluks 9 tundi. Avaldaja hinnangul on ajakulu põhjendatud kuni 5 tunni ja 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et asjas esitatud avalduse puhul oli tegemist nõude täitmise aegumisega seotud täitemenetluse lõpetamise avaldusega, mille kohus lahendab hagita menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerukama või mahukama vaidlusega. Olenemata sellest tuli puudutatud isiku lepingulisel esindajal tutvuda enne menetluses lõppseisukoha esitamist varasemalt esitatud menetlusdokumentidega ning samuti oli esindajal vajalik välja selgitada seni esitamata asjaolud ja tõendid. Samas võib pidada lõppseisukoha koostamisele maakohtu poolt põhjendatuks peetud 9 tunnist ajakulu asja üldist mahtu ja keerukust, lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades mõnevõrra ülemääraseks. Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kuni 8 tunni ulatuses. 14.
2. 28.11.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt oli puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu määruskaebemenetluses kokku 6,5 tundi. Sealjuures kulus puudutatud isiku lepingulisel esindajal avaldaja määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 5 tundi ja 30 minutit ning 28.11.2024 kohtu kirjaga tutvumisele, selle kliendile selgitamisele ja menetluskulude nimekirja esitamisele ning vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamisele 1 tund. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt seisnes määruskaebemenetluses poolte peamine vaidlusküsimus selles, kas täitmise aegumine oli peatunud ajaks, mil kohus lahendas kohtutäituri avaldust kinnistu uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Avaldaja määruskaebuse põhjendus on sisuliselt 2,5-lehel (dtl 306-311). Puudutatud isiku 12.06.2024 vastus määruskaebusele on 5-l leheküljel (dtl 342-346) ning osaliselt on vastuses korratud ka 5 varem esitatud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et arvestades asja üldist keerukust, määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab pidada määruskaebemenetlusega seotud lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku kuni 5 tunni ja 30 minuti ulatuses. 14.
3. Ülaltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus vaidlustatud määrusega kindlaksmääratud lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni võrra ning loeb puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 13 tunni ja 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vähendada puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu suuremas ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu hinda 180 eurot, mille põhjendatuks ja vajalikuks pidamise osas ei ole avaldaja maakohtu määrust vaidlustanud, on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik summas 2430 eurot. Sellele lisandub välja mõistetud riigilõiv 50 eurot. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 2480 eurot ületavas osas. 15.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile 6