← Eesti

4-25-2712/24

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine RIIGIKOHUS OTSUSTAB 4-25-2712

  1. veebruar 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Väärteoasi Eddi Tsirkovi karistamises liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, kassatsioon
  4. veebruar 2026, kirjalik menetlus
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsus ja jõustada kohtuvälise menetleja
  8. juuni
  9. a otsus, millega karistati Eddi Tsirkovi LS § 227 lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks.
  10. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Politsei- ja Piirivalveameti
  12. juuni
  13. a otsusega karistati Eddi Tsirkovi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks, sest ta juhtis
  14. juunil 2025 Tallinnas Peterburi teel mootorsõidukit kiirusega 82 ± 3 km/h, kuigi lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.
  15. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusalune isik, taotledes karistuse kergendamist.
  16. Harju Maakohtu
  17. septembri
  18. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja mõisteti E. Tsirkovile karistuseks 70 trahviühiku (560 euro) suurune rahatrahv. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
  19. Väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalune isik pani teo toime hooletusest, sest ta arvas, et sellel teelõigul on kiiruspiirang 70 km/h. Tal on kiiruse ületamise eest kolm kehtivat karistust. Järelikult suhtub ta liiklusreeglitesse ükskõikselt. Samaliigilise süüteo eest määratud karistused ja hoolimatu suhtumine liiklusreeglitesse pole aga sellised erandlikud asjaolud, mis ainuüksi tingiksid rangeima karistusliigi valiku. Tegelikku ohtu kaasliiklejatele ei tekkinud, teeolud olid head ja tegu pandi toime mitmerealisel teel, kus teistest sõidukitest möödumine ei tekitanud lisariske. Karistust kergendab süü kohene tunnistamine ja järjepidev kahetsus. E. Tsirkov on noor inimene, kelle suhtumist liikluskorda saab mõjutada rahatrahviga. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneks ilmselt töö kaotus, mis tooks tõenäoliselt kaasa majanduslikud raskused. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4-25-2712
  20. Maakohtu otsuse vaidlustas Politsei- ja Piirivalveamet, taotledes selle tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator märgib, et maakohus arvestas ainult menetlusaluse isiku olukorda kergendavaid asjaolusid, kuid jättis arvesse võtmata tema tähelepanematuse, kehtivad karistused ja ennast õigustava suhtumise ning rikkumise aluseks olnud liiklussituatsiooni. Menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi maakohus ei hinnanud tema liikluskäitumist positiivselt, ei nõustunud kohtunik kohtuvälise menetleja valitud karistusliigiga. Seejuures jäi tähelepanuta, et isikult on varem juhtimisõigus ära võetud, kuid ta jätkas samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Asjaolu, et väärteoga liiklusohtu ei tekitatud ning juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab isiku eraelu, ei välista ühe aasta jooksul korduvalt piirkiirust ületanud inimeselt juhtimisõiguse äravõtmist. Süstemaatilisele rikkujale rahatrahvi kohaldamine pole otstarbekas ega kooskõlas Riigikohtu praktikaga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  21. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et maakohtu otsuses ilmnevad kaalutlusvead, mis tõid kaasa süüteo raskusele ja E. Tsirkovi isikule selgelt mittevastava karistuse kohaldamise.
  22. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks, põhjendades karistusliigi valikut peaasjalikult tema süü suuruse, varasema korduva karistatuse, hoiakute muutmata jätmise ning õiguskorra kaitsmise vajadusega. Maakohtu hinnangul pole aga teo asjaolud ning toimepanija isikut iseloomustavad andmed sedavõrd erandlikud, et kohaldama peaks raskeimat karistusliiki. Selle arutluskäiguga ei saa nõus olla järgmistel põhjustel.
  23. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole karistus, mida saab kohaldada üksnes erandjuhtudel (vt RKKK 12.12.2023, 4-23-1826/41, p 9). Seepärast on väär maakohtu arusaam, justkui peaks karistusena juhtimisõiguse äravõtmiseks tuvastama mingid tegu või selle toimepanijat iseloomustavad erandlikud asjaolud.
  24. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, et menetlusalune isik pani väärteo toime hooletusest. E. Tsirkov sai aru, et ta sõidab asulasisesel teel, kuid eeldas enese väitel ekslikult, et rikkumise asukohas kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Lubatud sõidukiirust ületas menetlusalune isik aga vähemalt 29 km/h. Seega, isegi kui ta tähelepanematuse tõttu tegelikku lubatud sõidukiirust ei teadnud, ületas ta ikkagi teadlikult kiirust, sest mõõtmise hetkel liikus tema juhitud sõiduk 82 ± 3 km/h. Järelikult ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust tahtlikult, mitte hooletusest.
  25. Maakohus märkis sedagi, et õigusrikkumine ei põhjustanud kaasliiklejate elule või varale tegelikku ohtu. Kuna LS § 227 lg 2 puhul põhineb teo karistusväärsus teo üldisel ohtlikkusel, puudub vajadus eraldi tuvastada, kas rikkumine tõi kaasa tegeliku ohu või muu negatiivse tagajärje (vt RKKK 03.12.2025, 4-25-631/28, p 9). Samas ei ole vaadeldava süüteokoosseisu mõttes alust hinnata väheohtlikuks tegu, mis seisneb lubatud sõidukiiruse ületamises ligikaudu 30 km/h, kui see on toime pandud päevasel ajal, linnas ja liiklusvoos.
  26. Kassaator osutab põhjendatult, et maakohus jättis arvestamata ka kohtupraktikas korduvalt väljendatud seisukoha, mille järgi on vaja reageerida rikkumisele rangemalt siis, kui senised karistused pole mõju avaldanud (nt RKKK 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 14). Väärteoasja materjali kohaselt on menetlusalust isikut karistatud liiklusnõuete rikkumise eest neli korda. Seejuures on talle määratud ühe aasta jooksul kolm karistust just lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kõigil juhtudel ületas ta lubatud sõidukiirust vähemalt 21 km/h. Kahel korral kohaldati talle sõidukiiruse ületamise eest rahatrahvi ning ühel juhul võeti ära juhtimisõigus. Sellele vaatamata ületas menetlusalune isik 2

(3)4-25-2712 taas lubatud sõidukiirust vähemalt 29 km/h. Need asjaolud kogumis näitavad, et tegemist on liiklusnõudeid süstemaatiliselt rikkuva inimesega, kellele pole senised karistused vajalikku mõju avaldanud. Kuigi ka maakohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et kiiruse ületamise eest määratud karistused iseloomustavad menetlusaluse isiku liikluskäitumist negatiivselt ning osutavad tema ükskõiksele suhtumisele liiklusreeglitesse, ei pidanud ta ülalviidatud praktikast hälbivalt seda tõika karistusliigi valikul määravaks.
  1. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud (korduvad) rahatrahv(id) ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Vt osutatud otsus 4-23-1826/41, p 12.) Kolleegium jagab kohtuvälise menetleja arvamust, et maakohtu otsusega mõistetud rahatrahv ei vasta menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele. Samuti pole see karistus kooskõlas õigusjärelmilt oodatavate üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega (vt ka osutatud otsus 3-1-1-6-17, p 18). Kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus arvestab seevastu kooskõlas karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatuga nii menetlusaluse isiku süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid kui ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Loetletud tegurid koostoimes õigustavad E. Tsirkovi karistamist just juhtimisõiguse äravõtmisega ning seda kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajaks. Juhtimisõiguse äravõtmist ei välista puhtsüdamlik kahetsus, sest liiklusnõuete korduv ja tahtlik rikkumine näitab, et isiku hoiakud pole tegelikkuses muutunud. Samuti ei välista juhtimisõiguse äravõtmist väited, mille kohaselt vajab menetlusalune isik juhtimisõigust sissetuleku säilitamiseks (vt ka osutatud otsus 4-23-1826/41, p 14).
  2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 174 p-st 6 ning § 175 p-st 1, rahuldab kolleegium kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsuse ja jõustab kohtuvälise menetleja lahendi. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.